Tänavapildis pimestavad möödujaid erksavärvilised piñatad, millest lapsed jõuluõhtul halbu vaime ehk komme, muid maiustusi ja mänguasju kurikatega välja peksavad.

Öösiti enam rahulikult magada ei saa. Püssidest kõmmutatakse kõige rohkem uusaastaööl, kuid mezcalist ja selle ühest tuntuimast liigist tequilast veelgi innustust saanuna peetakse lärmakaid pidusid.

Peredes on ahjus suured lihahunnikud - toiduga ei tohi koonerdada, nagu kinkidegagi. Kui juba, siis juba - see tundub kogu Mehhiko käibetõde olevat. Lisaks perekeskis kogu suguvõsale korraldatavatele pidudele on spetsiaalsed peod, posadad, reserveeritud ka restoranides ja mujal, et koik sõbrad-tuttavad-sugulased saaksid koos laulda ja tantsida. Seal läheb õlut vaatide kaupa ja tacosid saad süüa nii palju kui sisse mahub, kõvast muusikast, tantsust ja mariachidest rääkimata.

Rohkem värvi, häält ja emotsioone - mida suuremalt ja sügavamalt, seda uhkem! Magusaid, värvilisi ja vürtsikaid pühi ka kodumaale!

Piñatat pekstes lauldakse, silmad kinniseotult:

Dale, dale, dale,
no pierdas el tino
porque si lo pierdes
pierdes el camino.

Ya le diste una,
ya le diste dos,
ya le diste tres,
y tu tiempo se acabo,
¡se acabo!

ehk

Löö, löö, löö,
ära kaota sihti,
kui selle kaotad,
kaotad oma tee.

Löö ühe korra,
löö teist korda,
kolmandat korda,
ja sinu kord sai läbi!
Ongi läbi!