Eesti rahvas tuleks punasesse raamatusse kanda?
Isegi kui Eestist on viimastel aastatel rännanud välja rekordarv inimesi, siis see ei tähenda, et sama trend jätkub kindlalt ka näiteks 10 aasta pärast, sest alati saab ju asju muuta ning eestlastest ei pea saama väljasurev Euroopa rahvas.
Vaatamata poliitikute sõnasõdadele antud teemal, võiksime vaadata Eesti demograafia ajalugu. Eesti on oma ajaloos olnud aastasadu võõrvõimude all ning kõige viimasem okupatsioon lõppes 20 aastat tagasi Nõukogude Liidu lagunemisega. Kuid Eesti rahvas on kõigest sellest läbi tulnud ning suutnud omal maal püsima jääda.
Viimastel aastatel on hakatud rääkima ka eesti keele surmast, kuna üha rohkem on välismaised sõnu meile keelde tunginud. Tegelikult oleme ju võõrsõnadega teinud nii, et neid hoopis eestistama hakanud. Seega me ei ole ju oma keelt hakanud muutma võõrkeelsemaks, vaid hoopis võõrkeele võtnud ja neid eestistanud.
Kindlasti ei ole garantiid selleks, et ükski riik jääb püsima ka järgmiseks 50 aastaks, see sõltub ju inimeste enda tahtest. Kui aga inimestele ei meeldi siin elada ja kolitakse elama välismaale ning abiellutakse ja sünnitatakse lapsed seal, siis jah, see on küll tõsine oht Eesti tulevikule. Riik ju ikkagi tähendab inimest ning kui pole inimest, pole ka riiki.
Sellepärast tuleks midagi tõsiselt ette võtta, et nii paljud inimesi välismaale ei lahkuks. On keeruline öelda, kas ainult kõrgemad palgad lahendavad väljarännet või oleks vaja muuta ka praegust suhtumisse nii riiki, teistesse kodanikesse kui ka iseendasse.
