5. juunil näitas ETV taas "Noort pensionäri" ja minagi vaatasin seda taas, sest see on lihtsalt nii lahe film. Kõik vanad komöödiafilmid on klassikaks kujunenud ning nende vaatamine ära ei tüüta.

Tänaselgi päeval on meil andekaid ja häid näitlejaid, kuid paraku need filmid, mida praegusel ajal tehakse ja kus need andekad näitlejad mängivad, ei kutsu eriti vaatama. Tundub, et ainult heast ja andekast näitlejast ühe filmi tegemiseks ei piisa. Vaja oleks ikka ka vinget sisu ehk lahedat stsenaariumit.

Ka tänapäeval on meil tublisid stsenariste ja kirjanikke, kuid paraku ilmselt keegi neist pole nii hea kui kunagine rahvakirjanik Oskar Luts. "Kevade" stsenaarium leiti arhiivist tolmukihi alt ja pandi Arvo Kruusemendi ette lauale, et ole hea mees ja tee sellest film ning "Kevade" nii ka sündis. Valiti teine suisa sajandi parimaks filmiks!

Kui vanal ajal tehti filmides nalja ja ei ropendatud, siis tänapäeval on mindud sellist teed, et ainult roppust ja vägivalda neisse sisse topitaksegi. Näiteks või Ilmar Raagi teosed "Klass" ja "Mina olin siin". Need on oma sisult ropud ja rõvedad filmid ning heal juhul kannatab selliseid filme vaid korra vaadata, kui sedagi.

Sari "Õnne 13" on kestnud juba pikalt ning on endiselt vaadatav ja lahe (tõsi, natukene põnevamat stsenaariumi vajaks sari küll). Siit ka ettepanek - võiks teha ka filmi "Õnnerahva lood" nagu raamat välja anti. Kui otsustati teha "Klassile" järjefilm, siis võiks teha ka "Õnne 13" sarjast selline lahe film, mida oleks mõnus vaadata.

Eesti rahvas ootab filmitegijatelt siiski lahedat vaatamist ja komöödiat. Roppus ja rõvedus pole enamusele vastuvõetav ning sellised asjad võiksid ära jääda.

Jah, kahjuks pole enam meie hulgas Ervin Abelit, Sulev Nõmmikut ja Lia Laatsi, kuid on olemas Ita Ever, Luule Komissarov, Leida Rammo ja teised andekad näitlejad. Vaja on vaid leida või kirjutada vahva stsenaarium ja film ära teha. Ja paluks ilma roppusteta!