Eesti kui punase vaiba vabariik

Eesti ühiskonna on viimastel aastatel suurelt üle ujutanud hollywoodlik ellusuhtumine. Kahjuks on vabariigi sünnipäev kujunenud selle katastroofi "parimaks" näiteks.

President peab oma aastapäeva kõnet, milles räägitakse ikka ja jälle väärtustest, kuid tema püüdlus takerdub tuntud fraasi „tehke minu sõnade, mitte tegude järgi!“ Õhtust jääb kõlama vaid see, mida keegi seljas kandis.

Kuidas siis tekib selline olukord? Räägikski siinkohal sünnipäevapeo korraldajatest, sest just nemad määravad peo reeglid. Juba nädalaid enne pidu läbib meediat küsimus „Kes õmbleb Evelin Ilvese kleidi sel aastal?“ Ma ei mäleta, et enne Ilveseid sellised küsimused peo eel üldse olulised olid. Just meie praegune presidendipaar on üks hollywoodiliku elustiili propageerijatest. 

Äramärkimist väärivad juba mõned nende kutsutud külalised, kelle võiks ühise nimetusega kokku võtta – ilutiim. Kahjuks ei toeta see Eesti Vabariigi Presidendi vastuvõtu ideed – tunnustada inimesi Eesti ühiskonna jaoks tehtud teenete eest.

Tihti süüdistatakse meediat. Tõepoolest, vaadates kas või netilehtede tänaseid teemasid või eilseid TV3 uudiseid, kus uudiste diktor mainis kohe ära, et vastuvõtu kleitidel peatutakse pikemalt reedestes uudistes, on nurinaks põhjust. Isiklikult arvan, et meedia inimeste häälekandjana võiks järele mõelda, kas vaadatavus või klõpsude rohkus kaalub üles väärikuse ja väärtused, mida järgmisele põlvkonnale pakume.

Siiski on just meedia tihti koputanud mõnele oimule, juhtimaks tähelepanu, et näiteks nätsunärimine, peenikese häälega rahva suunas sarkasmi saatmine ja kostüümide esiletõstmine oluliste teemade asemel ei ole eetiline ning ei kanna endas väärtusi, mida eesti rahvas hindab.

Selle nädala sündmustest on raske mööda vaadata. Juhtus midagi sellist, mida halvimas unenäoski näha ei sooviks – surma said ühiskonna nõrgimad ja kaitsetumad. Sellise tragöödia juures on kurb tõde see, et proua Ilves ei saatnud abikaasat Haapsalu lastekodus (see peaks aga olema ühe presidendi abikaasa südameasi). Selleks nädalaks oli ta endale planeerinud hoopis Viru Keskuse ja Kylie Minogue kontserdi külastuse.

Rahulolematus Eesti punase vaiba vabariigiks muutumise pärast on mõistetav. Meie riigis on palju intelligentseid, häid ja armsaid inimesi, kes ei tahaks sellise olukorraga leppida.

Isegi Hollywood, mis on pea sada aastat punase vaiba kantsina maailmale „eeskuju“ näidanud, on teismelisekingadest välja astumas ning sealsed „esileedid ja –härrad“ püüavad järjest rohkem panustada asjadele, mida raha eest osta ei saa.