Eesti ajakirjanduse erinevus Jannseni ja iPadi ajal
Eestis hakati 19. sajandi keskpaigal J. V. Jannseni eestvedamisel välja andma eestikeelset perioodilist nädalaväljaannet. Sellega pandi alus Eesti ajakirjandusele, mis on säilinud tänapäevani. Isegi esimese ajalehe nimi on jäänud siiani samaks, ainult kujundus ja sisu on muutunud.
Kui tollal oli Eestis vaid üks väljaanne, mis ilmus kindlalt ja järjepidevalt, siis tänaseks päevaks on neid turule siginenud mitmeid. Kuulsaimad peale Postimehe on ajalehtedest kindlasti Eesti Päevaleht ja Eesti Ekspress. Ajakirjade valik on veel laiem kui ajalehtede oma ja siinkohal on väga raske välja tuua kindlaid müügiliidreid. Igatahes on selge, et ajapikku on ajalehtede ja ajakirjade valik tunduvalt suurenenud.
Kui kunagi välja antud Postimehes puudus reklaam ja edastati vaid kohalikke sündmusi, siis tänapäeval on uudiste mahukus ja reklaami osakaal tunduvalt suurenenud. Ajalehtedel on iga päev kindel peauudis, millest kirjutatakse pikemalt. Samuti kasutavad ajalehed erinevaid rubriike, et olla lugeja jaoks paremini organiseeritud. Päevalehtedes olevad põhilised rubriigid on kohalikud uudised, kultuur, sport, välisuudised ja meelelahutus. Ajalehed on oma mahult tunduvalt suurenenud, sest pidevalt muutuvas maailmas on uudiste levik globaalne ja kiire. Infotehnoloogia kaasabil on tänapäevastes ajalehtedes palju uudised, mis puudutavad välismaailma. Vanasti ei olnud see kuidagi võimalik ja kajastada tuli vaid kohalikke sündmusi.
Tänapäeva ajakirjandusest rääkides ei saa kindlasti üle ega ümber internetipõhisest ajakirjandusest. Paljudel ajalehtedel ja ajakirjadel on olemas oma koduleheküljed, mille külastatavus kasvab iga päevaga. Maailm on kiiresti arenev ja lähitulevikus võib käes olla päev, mil paberkandjad kaotavad üldse oma rolli. Kõik lehed, mida hetkel antakse välja paberkandjal, kolivad internetti ja tekivad keskkonnad, mille lugemise eest küsitakse raha.
Hetkel on enamik ajalehtedest internetis üleval tasuta ning lugemiseks kättesaadavad kõigile. Iga internetikasutaja saab neid igal ajal vabalt ja piiramatult lugeda. Sisu võib küll erineda paberlehe omast, kuid tavaliselt on internetipõhine ajaleht tunduvalt aktuaalsem ja pildirohkem ja see on lugejale kindlasti meelepärasem. Samuti on tekkinud mitmed iseseisvad keskkonnad, mis ei anna välja paberkandjal lehti. Eestis asub hetkel juhtpositsioonil domeen Delfi.ee, mis tegeleb uudiste edastamisega, kuid ajalehte paberkujul välja ei anna. Samuti on see lugejatele tasuta. Tekib küsimus, kust saab Delfi raha oma saidi üleval hoidmiseks ja ajakirjanikele raha maksmiseks.
Siinkohal tuleb mängu reklaam. Portaali Delfi.ee peatoimetaja Urmo Soonvaldi sõnul külastab Delfit üle 100 000 inimese päevas (jaanuaris ja veebruaris külastas Delfit keskmiselt 250 000 inimest päevas - toim) ja seega on sinna reklaampinna rentimisest saadav tulu piisav, et saiti käigus hoida.
Reklaamist on saanud ajakirjanduse lahutamatu osa. Iga ajalehe ja ajakirja lehekülgetelt võib leida palju reklaami. See on tingitud suurtest lugejanumbritest, mis aitavad reklaamil kiiresti levida. Samuti on reklaampinna eest väljakäidavad summad väga suured, mis toovad kasu nii lehe väljaandjatele kui ka reklaamitavatele toodetele.
Hiljaaegu on tekkinud uus suur trend, mis on maailmas aktiivselt oma kohta võitmas. Selleks on ajalehtede lugemine iPadist. iPad on Apple'i uus tahvelarvuti, mis on loodud asendamaks paberlehti ja raamatuid. Toode tuli Eestis müügile poole aasta eest ning selle kasutajate hulk on hetkel juba paari tuhande ringis. Eesti Ekspress on iPadile juba oma ajalehe teinud, samuti pakub oma iPadi versiooni Eesti Päevaleht ja Delfi. Postimees ja Äripäev selle meeletut edu veel ei usu, kuid on valmis koheselt oma väljaannetega ümber kolima, kui selleks vajadus tuleb. Tehnika areng loob ajalehtedele uued võimalused ja suunad, mille poole püüelda.
Ajakirjanduse areng on viimastel aastatel olnud väga kiire. Seda põhiliselt tänu infotehnoloogilisele arengule ja globaliseerumisele. Kui 160 aastat tagasi oli Eestis vaid üks ajaleht, siis tänaseks on neid juba raske kahe käe sõrmedele ära mahutada. Loomulikult on tähtsal kohal ka internetipõhine ajakirjandus. Ajakirjandus on pidevalt arenev ja selle roll ühiskonnas on väga mõjuvõimas.
