Eelkõige tuleb olla sõber iseendaga

Kui sa pole enesega rahul, enese ja eluga kooskõlas, kui sa ei meeldi endale, siis miks peaksid teised sinuga rahul olema, sind armastama ning sind austama? Kui sa ei suuda endaga sõber olla, siis miks peaksid teised sinu sõbrad olema? Kui sa teed oma tööd viha ja hooletusega, siis miks peaks sinu ülemus sinu tööga rahul olema? Need on küsimused, mille esitades endale saate juba nii mõnegi vastuse.

Palju on vaieldud ka selle üle, miks üks või teine asi viltu läheb ja miks me ei saavuta seda, mida soovime. Oleme ka kuulnud, et viga on alati meis ja see on õige, sest meile on elu antud, et me seda ise elaksime. Tõsi. Keegi teine seda meie eest teha ei saa ja ka ise ei ole mõistlik kellegi teise heaks elada. Alljärgnevalt toon ära mõned põhilised raskuspunktid.

Kõik algab eneseset

Sellest kuidas me mõtleme ja millise nurga alt maailma vaatama oleme õppinud, see määrab meie edasipidise elu käekäigu. Kui näiteks ütleme endale, et kõik on halb, siis mida see meile annab? Annabki halba. Paljud räägivad ka, et selline mõttelaad on kui enesepetmine ja et see ei toimi. Tegelikult on teemakohane kirjandus igalpool kättesaadav. Ainus häda on selles, et loetu mõttest arusaamine ei ole kõigile jõukohane. Arvan, et senikaua kuni inimese vaimne arengutee ei ole vajalikku punkti jõudnud, ei toimi ka positiivseid muutusi elus. Ainus tee on sel juhul kannatada ja piinelda.

Mis on halb?

Kas on üldse olemas sellist nähtust, mida kutsutakse halvaks? Tegelikult jällegi on kõik vaatenurkade küsimus. Küsimus on selles, kas sa oskad õigesti näha. Kui sa näiteks põed depressiooni, siis leiad kindlasti, et see on halb. Oled selle haiguse küüsis lõksus ja ei pruugi näha väljapääsu. Kuid ometi, kui sa sellest tervened, näed elu teises valguses ja imestad, kuidas sa küll suutsid selle haiguse küüsi langeda. Kas see siis oli halb? Vaevalt. See haigus andis sulle midagi hinnalist juurde ja ma ei liialda kui selle nimi võiks olla uuestisünd – uus elu ja teine võimalus. Järelikult on kõik, mis meiega juhtub vajalik, sest see õpetab ja õppimine on alati hea.

Elus on kõike täpselt nii palju kui vaja

Kui teil on rahamure või mistahes muu komistuskivi teel, siis tuleks vaadata enesse ja küsida, miks see nii on. Kas olete teinud õiged valikud? Kas on veel hilja midagi muuta? Tegelikult leian, et hilja ei ole kunagi, vaid tehtud vigu on hiljem lihtsalt raskem siluda ja heastada.

Kui sa midagi tahad, siis tee seda ja tee seda ise

Kõige olulisem ongi, et sa teaksid, mida sa soovid. Kui soovid näiteks teiselt kallistust, siis küsi temalt: Kas ma sulle kalli võin teha? Selleks ei peagi alati olema mingisugust põhjust. Võid öelda, et soovin sinuga jagada positiivset energiat. Teise poolt midagi kogu aeg oodata ei ole mõtet.

Kahetseda ei tarvitse

Kui sa pidevalt pendeldad oleviku ja tuleviku vahel, siis sa ei ela. Vaid viibid kusagil mujal – eemal. Lasta möödunul olla ja puhata – nii on kõige parem. See, mis tuleb, tuleb niigi. Millestki kinni hoides teeme enesele vaid liiga.

Üksiolu

Kui sa ei suuda üksi olla ja igatsed vahetpidamata, et keegi ilmuks sinu ellu, siis on see vaatenurk vale. Leian, et kui inimene õpib ära iseenda seltskonna nautimise, siis oskab ta palju paremini seltskonnas ja eraelus hakkama saada.