"Accuweather on tihti ennustanud üsna õigesti 3-4 päeva ette," teatab üks lugeja.

"Vaatan wetterzentrale.de, aga seda peab oskama vaadata – igaüks sellest aru ei saa. Praegu näitab see sait, et nädala pärast hakkab oluliselt soojenema ja kogu mai lõpp on sisemaal ikka +20 või rohkemgi," ütles teine eelmisel nädalal.

"Mina olen juba aastaid vaadanud nii meie kui ka muu maailma ilma lehelt foreca.com. Pikem prognoos küll muutub vahel iga päev, sest õhuvoolud ju muudavad suunda, aga lähema paari päeva ilma panevad üsna tunni täpsusega paika. Eriti hea on seda teada kusagile lühemale reisile minnes, aga ka Eesti eri paigus ringi kolades. Näiteks pühapäevaks sain reedel selge pildi, et Märjamaal on päeval ilus, aga Laitses alates kella 16 vihmane ning alates kell 18 sajab kogu Pärnu tee," kirjutas kolmas samal ajal.

"Vaatan erinevaid ja keskmistan. Kui tuul on idast, siis gismeteo.com, kui läänest, siis norrakad, kui lõunast, siis meie enda EMHI (NOAA). Üldiselt on see ennustamine tänamatu tegevus. Kunagi ütles keegi EMHI-st, et meil siin saab täpselt ainult kolm tundi ette ennustada ja edasine on juba üsna suvaline. Paari lähema tunni jaoks sobivad vihmaradarid väga hästi, kui pole just suve lõpu äikesevõimalusega pärastlõuna – siis ei õnnestu kuidagi üle poole tunni ette ennustada," seletab neljas.

"Kõige täpsem ilmaennustus: homme on samasugune ilm nagu täna. Läheb täppi 75-80% juhtudest. Sarnasest täpsusest võivad sünoptikud vaid unistada, sest niipea kui nad hakkavad oma ilmamudeleid ja satelliidipilte tõlgendama, tekib võimalus eksimuseks, mis vaid kahandab täpsuse astet. Kui sünoptik ütleb oma kosmosetehnikale tuginedes, et homme ilm muutub, siis võib see täppi minna, aga sama hästi võib ka mitte. Parimal juhul on täpsus 50% kandis, seega milleks üldse see kõik?" küsib viies.

"Parima ilmainfo saab, kui riputada kivi nööri külge ja panna õue.
Kivi on märg: sajab vihma
Kivi heidab varju: päike paistab
Kivi kiigub: on tuul
Kivi on pealt valge: lumi
Kivi pole näha: udu
Kivi on kadunud: tornaado," õpetab kuues.