Delfi lugejad: eliitkoolid peavad säilima!
Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus kaotaks koolides ära praegu kasutamisel olevad 1. klassi katsed ning neid ei saaks tulevikus teha ka Tallinna eliitkoolid. Katseid ei saaks tulevikus teha seega ka sellised koolid nagu Inglise Kolledž, Prantsuse Lütseum või Reaalkool, sest kui praegu on nad piirkonnata koolid, siis tulevikus peaks ka nende põhikoolid olema piirkondlikud koolid.
POOLT
Nagu juba mainitud, jäi enamus kommenteerijatest seisukohale, et eliitkoole on ühel või teisel kujul Eesti ühiskonnale vaja.
Eliitkool on vale sõna, õigem oleks süvaõppega kool
Paljud eliitkoolide kaitseks sõna võtnud inimesed arvasid kõigepealt, et “eliitkool” ei ole nimetatud haridusasutuste kirjeldamiseks see kõige õigem sõna, sest see tekitab väära mulje, justkui oleks tegu mingite rikaste või tähtsate isikute lastele loodud koolidega, mida nad aga ei ole. Kõige rohkem pakuti sobivama mõistena “süvaõppega kooli”. Mõned näited lugejate kommentaaridest:
“Eelistaksin eliitkooli mõistet üldse mitte kasutada. Enamik “eliitkoolideks” nimetatud koole on tegelikult süvaõppega koolid, kus õpetatakse üht või teist ainet (tihti mingit võõrkeelt) süvendatult. Kui keele süvaõpet alustada alles 10. klassist, nagu see katsete keelustamise järel hakkaks olema, sest keele süvaõppeks vajaminevate eeldustega lapsi pole enam võimalik alg- ja põhikooli astmesse välja selekteerida, oleks parim aeg keele süvaõppeks mööda lastud ja lõpetajate keeleoskuse tase kannataks kõvasti. Kõrgtasemel keeleoskusega inimesi on meil aga hädasti vaja. Seega ka süvaõppekoole.”
“Muidugi on vaja! Aga sõna ELIITkool on äärmiselt vale. Meedia on teinud neist rikkurite koolid. See on ju sulaselge vale. Eliitkoolid, kui sellised, on ainult paar kesklinna kooli, mis — rõhutan — ei oma õppemaksu! Rocca Al Mare ja Audentes ei ole mingid eliitkoolid. Need on tasulised koolid.”
“Ja esmajoones tuleb kõrvale visata see loll sõna “eliitkool”. Needkoolid on teatud ainekallakuga süvaõppega koolid! Meie ühiskonna eliidivaldav enamus ei ole käinud “eliitkoolides”, liiga paljud neist onväga tagasihoidliku haridusega. Eks nad tunnetavadki nüüd oma rumalustja sellepärast püüavadki haridust madaldada.”
Eliitkoolide hävitamine teisi koole paremaks ei tee
Lugejad tõid välja asjaolu, et haridusminister Tõnis Lukase reform alustab valest otsast — selle asemel, et tavakoole eliitkoolide tasemele järele aidata, asutakse hoopis edukamate koolide tiibu kärpima. Samuti oldi kurjad, et reformiga minnakse lammutama toimivat süsteemi.
“Eliitkoolid peavad jääma. Haridust ei tohi devalveerida ja latti madalamale lasta pelgalt sellepärast, et mõnedele käib õppimine üle jõu.”
“Meil on juba erakoolid, sinna saadakse mitte andekuse, vaid selle järgi, kas issil on 40 tuhhi aastas välja käia. Süvaõppega koolidesse saavad kõik andekad, hoolimata vanemate rahast Lukasel on õigus, et lastel on vaja võrdset haridust, aga see tähendab, et ka äärelinna koolides tuleb anda head haridust heade õpetajatega, mitte seda, et paremad koolid tuleks ühtlustada allapoole. Meil hakkab reform alati mitte põhjuste likvideerimisest, vaid korralike tulemuste mahategemisest- kahjuks.”
“Miks peab lõhkuma head selle asemel, et tõsta viletsama taset. Koolikatsete keelamine iseenesest küll hariduse taset Eestis ei tõsta. Kadedad, olge head, ja saage oma kadedusest üle.”
“On kuritegu visata prügikasti aastatepikkune töö, traditsioonid ja vaev! Läbi sotsialismi (kui oli üldine tendents võrdsustamisele ja vendlusele) saime säilitada emakeelse kooli/ülikooli, õpetada neid lapsi rohkem, suurema koormusega, kes selleks suutelised olid ja nüüd turumajanduses hakkame võrdsusest rääkima! Nali, seltsimehed haridusministeeriumist!”
“Toon endale ikka ja jälle võrdluse Baltimaade ja Nõukogude liiduga. Kas Baltimaade kiiret arengut tuli lubada või oleks tulnud kõik NL keskmise peale taandada?”
“Valime siis olümpiakoondisse ka Eestit esindama mitte parimad sportlased, vaid ühel aastal inimesed Mustamäe teelt, järgmisel aastal Padriku teelt ja ülejärgmisel Punaselt tänavalt. Voi siis need, kes enne jõuavad end kuskil kirja panna ja öö läbi järjekorras seista, voi need, kes jouavad selle koha osta. Kindlasti ärme hakka otsima selleks parimaid sportlasi vastavatelt aladelt. Voib-olla Tõnis Lukas jälle sobiks kalapoe müüjaks paremini kui kalapoe müüja ja moni kojanaine Lukasest etemini haridusministriks? Kaotada pole küll enam midagi.”
Inimesed on erinevad, õpihimulistele tuleb anda võimalus
Eliitkoolide vajalikkuse peamise põhjusena toodi esile seda, et andekamatele ja/või õpihimulistele lastele tuleb luua soodsad arenguvõimalused. Tavakoolides jääks selliste laste potentsiaal kasutamata. Samuti rõhutati, et näiteks keeli või reaalaineid alles gümnaasiumis süvendatult õppima hakata on juba hilja.
“Ehk siis selleks, et Eestis oleks reaalainetes tugev põhi üliõpilastel, tuleb raudkindlalt säilitada reaalainete erikoolid. Ja ka keeleõppe erikoolid on ainuvõimalikud vabalt võõrkeelt valdavate inimeste koolitamiseks.”
“Kui mõned tahavad endale sobivat suunda (reaal või humanitaar) rohkem õppida ja neil tõesti on TAHE õppida, siis nad peaksid ka saama selle võimaluse.”
“See, mida Lukas teha tahab, ei ole “eliitkoolide” likvideerimine. See on süvahariduse likvideerimine. Miks tohib välja valida sportlasi, kunstnikke ja muusikuid, aga ei tohi matemaatikuid ja keeleinimesi? Kuidas on võimalik keele- ja matemaatika süvaõpe alates 10. klassist? Kas ka balletti ja viiulit peaks hakkama õppima alles alates gümnaasiumieast?”
“Olen ise õpetaja maakoolis. Ja olen väga häiritud sellest ,et tublimad õpilased ei saa piisavalt tähelepanu, sest kogu aeg tuleb tegelda probleemsete lastega. Seadused on praegu tublide õpilaste vastu! Poputatakse käitumis- ja õppimishälbega tegelasi, keda seadus keelab põhikoolist välja visata. Ainus väljund priimustele on nn eliitkoolid. Seal saavad nad tähelepanu ja arendada enda tugevaid külgi. Süvaõppega koolid peavad jääma!”
Seniste eliitkoolide kadumine hoopis süvendab kihistumist
Oli ka neid, kes kartsid, et hoolimata sellest, et paljud eliitkoolide vastased taotlevad just suuremat võrdsust, võib praeguste süvaõppega koolide kaotamine tähendada seda, et nende asemele tekivad tasulised erakoolid. Ning siis oleks parim haridus erinevalt tänasest sisseastumiseksamitele põhinevast valikust kättesaadav ainult maksujõuliste vanemate lastele.
“Praeguste süvaõppekoolide tohutu pluss ongi just see, et võimaldab ka vaesematest oludest pärit andekatel lastel head haridust saada! Eliitkoolide kaotamisega või tasulisteks erakoolideks muutmisega see võimalus nullitakse. Suvalise Kopli või Lasnamäe pere ükskõik kui andekal lapsel ei ole siis enam neisse koolidesse asja.”
“Praegu on olukord selline, et süvaõppega koolides saavad õppida ka vaesematest peredest lapsed, aga kui need koolid sellisel kujul kaovad, tekivad asemele varem või hiljem juba tasulised erakoolid, kuhu parem kaader tööle läheb. Aga sinna saavad ainult need, kellel raha, mitte aga need kellel raha pole aga annet ja õpihimu küll.”
“Elukohajärgne kool tähendabki kesk-ja vanalinnaelanike unistust, et rikaste lapsed saavad ühes koolis käia. Praegu nad kõik ei mahu sinna, sest seal küsitakse lugemisoskust ka.”VASTU
Kuigi enamik jäi kommentaarides eliitkoolide poolele, siis esines ka palju ja põhjendatud seisukohti, mis eliitkoolide (vähemalt põhikoolide tasemel) kaotamist toetasid.
Maksumaksja raha eest ei tohi eliitkoole toetada
Eliitkoolide kriitikud arvasid, et maksumaksja raha ei tohiks eliitkoolide ülalpidamiseks kasutada. Lühidalt — ühiselt kogutud maksuraha eest tuleb toetada ka võrdse tasemega haridust.
“Riigi ja omavalitsuse rahastatavad koolid ei pea olema eliitkoolid. Küll aga võiks olla rohkem erakapitalil majandatavaid koole, mis sisuliselt võiksidki täita eliitkoolirolli. Vanematele saab siis ka kehtestada õppemaksu jne.”
“Kindlasti on vaja, kuid selle klausliga, et seal õppivate laste vanemad finantseeriksid oma võsukeste haridust täiega.”
“Kõik riigikoolid peavad olema võrdsed. Erakoole ei tohiks riik üldse toetada. Mingeid eliitkoole maksumaksja raha eest teha ei tohi.”
“Eliitkooli fännidele võiks panna kohustuse, et kui nad saavad riigi raha eest oma järglast koolitada erikoolis, siis peab lapsest saama teadlane ja kui ei saa, siis tuleb eliitkooli raha riigile tagasi maksta.”
Lapsi ei tohi nii noorelt eksameid tegema saata
Paljudele ei meeldinud asjaolu, et 1. klassi katseid tegevad lapsed on nende arvates tihti vanemate poolt treenitud ning andekusega pole siin midagi pistmist. Kokkuvõttes mõjuvat selline keskkond lapse arengule halvasti.
“Lapse andekus/geniaalsus avaldub alles hiljem, seega on need sisseastumiskatsed mõttetud ja diskrimineerivad. Pealegi rikub see oluliselt lapse väärtushinnanguid, kui talle maast madalast pähe taotakse, et ta on mingi eliit. Vaadake seda tänapäeva Eesti nö. eliiti ja külmavärinad tulevad peale.”
“Seega ühiskondlikult mõeldes on ülimalt hea, kui erinevatest ühiskonnakihtidest lapsed oleksid vähemalt algkooli koos. Lapsed peavad õppima suhtlema erinevatest kodudest lastega! Süvaõppega ja erakoolid koolid alaku põhikoolist, mitte varem.”
“Arvestades seda, millist stressi üks osa lapsevanemaid oma lastele kogu selle katsete kadalipuga tekitab, oleks nö eliitkoolidest algklasside osa likvideerimine (mis kaotaks ka sisseastumiskatsete probleemi) võimalus palju rohkemateks õnnelikeks lapsepõlvedeks. Lisaks katsetestressile jääks siis ära ka väikeste inimeste varahommikune autosse toppimine ja kaugesse linna kooli sõidutamine.”
Eliitkoolid tekitavad ühiskonnas kihistumist
Eliitkoolid on kriitikute arvates ühiskonna kastistumist toetavad nähtused ning Eesti väike ühiskond ei saa sellist tendentsi endale lubada.
“Need on õiglusele rajatud riigile häbiplekiks algusest peale. Kuivõrd siin riigis pole õiglust ollagi, siis nad võivad jääda, kuniks kommarid ja mendid võimul püsivad. See tähendab, kuniks meil selline ebaõiglane riik püsib.”
“Eliitkoole pole vaja, see on teiste inimeste avalik alandamine.”
“Aga önneks tehakse sellele idiootsusele varsti lõpp. Edu Lukasele — raiu sellel lohel pea. Eesti peab saama kastiühiskonnast (mis ta hetkel on), korporatiivsest korruptsiooniühiskonnast vördsete vöimaluste maaks, kus köigil hea elada.”
“Õpilastes kujundatakse ebaadekvaatselt kõrgendatud enesehinnang a la siit koolist trammijuhiks ei minda, selle asemel, et kujundada iga inimest väärtustavat eluhoiakut.”
Eliitkoolid on kunstlikult tekitatud ja rikuvad haridusmaastikku
Selle arvamuse väljaütlejad peavad ohtlikuks, et “kunstliku” nõudluse kaudu tõmbavad eliitkoolid “parimad pead” enda juurde, kuid tavakoolide õpetajad peavad kõigi õpilastega toime tulema. Igas koolis peaks olema läbilõige ühiskonnast — nii andekaid kui ka vähem andekaid lapsi.
“Ei ole vaja! See eliitkoolimajandus on pehmelt öeldes lollus. Igas Eestimaa nurgas peab olema hästitoimiv ja suurepärast põhiharidust andev kool!”
“Need nn eliitkoolid on omaette fenomen. Heade õpetajate juurde koondatakse tuumikõpilaste — oivikute punt. See punt määrab edukuse olümpiaadidel, tuubib, õpib või on lihtsalt väga heade vaimsete võimetega. Tekkinud aurat kasutatakse ära nö rikkurite võsukeste juurdetõmbamiseks. Paljud rikkurid tegelikult tõesti tahavad oma lastele head haridust ja on nõus selle nimel ka mõnda vastuteenet kooli heaks tegema. Kasu mõlemapoolne. Nii tekibki neis koolides varjatud õppemaks.”
