DELFI LUGEJA: Kas odav võib olla ka tervislik?
Käesoleva eksperimendi tulemusena loodan tõestada, et võimalikult väikese rahahulgaga on siiski aruka ja vahel ka hullumeelse planeerimisega võimalik tervislikult süüa. Läksin veidi raskemat teed, kui keskmine tudeng ja võtsin eelarveks kõige väiksema kujutletava summa, mida olen kuulnud, et kaasõppurid nädalas toidu peale kulutavad – sada krooni.
Makaron, oo üllas pasta!
Tudengil juhtub tihti, et toidulaua on vallutanud makaronid, kiirsupid ja saiakesed, kuid kes vähegi on toitumispõhimõtteid uurinud, teab, et sellest ei saa inimkeha aga just midagi eriti vajalikku. Aga kui paljud on uurinud? Kas teie olete? Nimelt kuuldavasti vajab inimene funktsioneerimiseks iga päev ca 2000-2500 kalorit, aga need kalorid ei tohiks tulla vaid ühtedest ja samadest toitainetest, mis makaronide, või rafineeritumate tudengite maailmas „pasta“ puhul, on näiteks rasvad.
Kui aga üllas üritaja tahab täpsemalt teada, kuidas tegelikult õige toituda oleks ja internetisügavustesse kaevub, selgub, et infoallikaid on sadu kui mitte tuhandeid ja umbes sama palju on ka erinevaid teooriaid. Näiteks on artikleid selle kohta, et tume šokolaad on võrdne nirvaanaga, kuna sellel on söögiisu vähendav toime ning iseloomult olevat see väga toitev, aga kui päris aus olla, siis viimati kui sõin sada grammi Bitteri šokolaadi, tundsin, et kõht on endiselt tühi kui hundikoobas keset suve ja üldiselt oleks ühe veel söönud.
Pool tundi internetis tuhnimist ning juhtub midagi imelist ehk ma jõuan www.toitumine.ee aadressil asuvale lehele, mis osutub pühaks graaliks. Vähe sellest, et informatsiooni jagatakse sulaselges eesti keeles, on tervisliku aga ODAVA toidu valmistamiseks eraldi nipinurk.
Kõike on vaja, aga nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik!
Üldiselt vajab inimene iga päev valke, rasvu, süsivesikuid, kiudaineid, mineraalaineid, soolasid ja vähemalt kaks liitrit vett.
Põhimõtteliselt on valgud need poisid, kes ehitavad lihaseid ning toodavad antikehi, rasvade ehk lipiidide ülesandeks on energia säilitamine, süsivesikud näiteks määravad muuhulgas ka veregrupi ning omavad varuaine rolli ning kiudained on meie parimad sõbrad, sest tekitavad täiskõhutunde!
Kõik, kellel mingil hetkel on olnud näpud sügavamal põhjas kui põhjavesi, on proovinud seda nippi, et kui kõht lööb pilli, tuleb ära juua pudel vett ning natuke aega on jälle mureta. Õnneks on nii, et sellega ei tee te veel oma kehale mitte kui midagi halba, pigem isegi head, sest puhast vett on soovitatav juua päevas vähemalt üks liiter.
Veel parem on kui joote mineraalvett, sest tihti sisaldab see erinevaid vitamiine, mis liigutavad lihaseid, luid ja närve ning mineraalaineid, mis omakorda aitavad edastada närviimpulsse, ehk just need on põhjuseks, miks kinos „Avatari“ õnneliku lõpu puhul nii lohutamatult ja lörinal nutate.
Nõuannetes on aga ka kirjas, et soola tarbib keskmine inimene kaugelt liiga palju ja suure hurjutamise tõttu unustatakse siinkohal märkida, mida soolas head on, nii et seda me ei saagi teada, aga tõenäoliselt on sellel midagi higistamisega pistmist. Fütotoitained, mida leidub näiteks sibulas ja punastes viinamarjades, ei ole esmavajalikud, küll aga olete neid tarbides õnnelikumad kui prantslased veinikeldris, kuna ennetate aktiivselt vähki ning toiduained, milles neid leidub on ka ääretult maitsvad, võtke või piparmünt ning basiilik.
Aga kas tudengil on võimalik oma väikese eelarve eest kõike seda osta, mis head, paremat ja vajalikku sisaldavad? Oleneb sellest, mida osta, kust osta ja isegi sellest, millal osta.
Kust osta ja millal?
Ühe õige supersäästja Atlantiseks on muidugi odavkett Maxima, samuti ei ole võõras Säästumarketi rõõmsalt roheline interjöör, veidi kaugemateks jäävad aga võib olla Selver ja Rimi supermarketid. Et mitte ühegi poe omanikku tahtlikult solvata, tasub vaid heita pilk Emori uuringutele, mis väidavad, et odavaim ostukorv, muidugi olenevalt toodetest, on siiski Maximas.
Mis puutub sellesse, et millal osta, siis korraliku ja enesest lugupidava eestlase peamiseks juhtnööriks on see, et siis kui kaup on värske ning siis, kui tunne tuleb! Jah, nii saab, aga saab ka odavamalt. Näiteks on väga oluline, kas kuupäev, mis tavaliselt asub tootepakendi kõige varjatumates ja ebamugavates nurkades, on kirjaga „parim enne“ või „kõlblik kuni“. Veterinaar- ja Toiduamet väidab, et esimesel juhul võib kaupa veel pakkuda, aga see on puudusega, kuid siiski „ ohutu elule“, aga kaupa, mille „kõlblik kuni“ kuupäev on möödas, müüa ei tohi.
Näiteks poekett Maximal on kulinaarialetis lausa eraldi riiul, kus leidub allahinnatud kaupa, mis on mõeldud manustamiseks samal või järgmisel päeval. Teadjamad on märganud, et enamuses leiab sealt suitsukala ja jogurtit, heal päeval on ka juurvilju ja puuvilju, mis defektse välimuse tõttu tavahinnaga müügile ei kõlba. Rimi aga müüb õhtuti enne sulgemist odavama hinnaga pagaritooteid ning salateid ja valmistoitu.
Läheb lahti!
Niisiis, kõigepealt Meka ehk Maxima, loodan sealt saada enamus aineid, mida sellel nädalal vajan. Menüü on koostatud selle põhjal, mida olen kõikidest teooriatest omandanud ning meelde jätnud, kuid kõige olulisem on muidugi hind. Lisan veel, et plaan on teha mitmeid toite, mida saab süüa järjest kahel päeval ning toiduportsjonid sellised, nagu tavalisel koolilõunal.
Esmaspäev
Hommikusöök: kaerahelbepuder ja piim
Lõunasöök: Plohv
Õhtusöök: hakklihasupp
Teisipäev
Hommikusöök: odrajahupuder
Lõunasöök: plohv
Oode: 2 porgandit
Õhtusöök: hakklihasupp
Nämmadi: 100 grammi tumedat šokolaadi
Kolmapäev
Hommikusöök: Kaerahelbepuder ja piim
Lõunasöök: kapsasalat ja kukkel
Õhtusöök: makaronid praevorstiga ja tee
Neljapäev
Hommikusöök: odrajahupuder
Lõunasöök: makaronid hakklihaga
Õhtusöök: Praekartul hapukoorega, porgand ja tee
Nämmadi: ilus ja punane õun
Reede
Hommikusöök: kaks kuklit moosiga ja tee
Lõunasöök: tasuta võileivad
Õhtusöök: makaronid hapukoorega ja kapsasalat
Tulemus
Viimaks ometi on koolinädal läbi ja võimalus koju minna, kus teadagi, et vanemad ikka oma last nälga ei jäta, seega kihutan koju, kus mind ootab liha ja see on väga hea, sest reedeks tundusid mõned sõbrad täpselt paraja lihaportsjonina. Ootan suure huviga toitumisspetsialisti Tagli Pitsi kommentaare, kellele ootusõhinas oma menüü saatsin. Olen kindel, et olen ülesandega hästi toime tulnud ja eeskujuks tulevatele põlvedele. Siis aga saabub toitmisspetsialisti hinnang...
Tere!
5 päeva ei anna päris õiget ülevaadet, vajalik oleks pikema perioodi jälgimine. Aga ainuüksi peale vaatamisega võib öelda seda, et menüü on äärmiselt üksluine. Toitumise üks põhimõtteid on, et toituda tuleb mitmekesiselt, kuid mitmekesisust see menüü küll ei pakkunud.
Kõigepealt võiks menüüd analüüsida toidupüramiidi järgi.
Alumine korrus on leib, kartul, teraviljatooted, mida peaks sööma 3-4 viilu päevas, tegelikkuses oli viie päeva kohta kaks sõbralt saadud leivaviilu. Paaril päeval oli küll kukkel, kuid eelistada tuleks siiski leiba, veelgi parem teraleiba. Kartulit peaks päevas keskmiselt sööma umbes 200g, kuid tegelikult oli kartulit vaid ühel päeval. See oli hea, et valdavalt oli hommikusöögiks puder. Tooni aga andsid makaronid ja riis, mida oli menüüs iga päev. Kui võrrelda hinda, siis kartuli ja keedetud makaronide hind tuleks enam-vähem sama, kuid riis on oluliselt kallim.
Teine korrus on puu- ja köögiviljad. Päevas peaks neid kokku saama vähemalt 5 portsjonit (ca 500g). Aga võttes arvesse supis olevad köögiviljad, ei tule vist ühte portsjoni päeva kohtagi mitte. Kolmas korrus on piim ja piimatooted ning toidugrupp liha-kala-kana-muna. Piimatoodetest oli esindatud ainult piim ning hapukoor. Üldse ei tarbitud juustu, kohupiima, kodujuustu, keefiri, jogurtit. Peaks sööma vähemalt 2 kilo vedelaid piimatooteid ning lisaks ka teisi. Muna, kana ja kala ei näinud menüüs üldse.
Eks hakkliha ta ole praktiliselt kõige odavam liha küll, eriti kui turult osta, kuid kui vähegi võimalik, tuleks siiski süüa ka kana ning eriti kala. Kala peaks sööma vähemalt 2-3 korda nädalas.
Neljas korrus - lisatavad toidurasvad. Menüüst ei tulnud üldse välja, et neid toiduvalmistamisel kasutatud oleks (va sõbra leivad ja mingi ühe toidu koostises minimaalselt). Kuigi hakklihast saab üsna palju rasva, peaks siiski pisut saama ka küllastumata rasvhappeid, mida annavad meile õlid ja kala. Püramiidi tipus on suhkur ja maiustused ning see ei ole kohustuslik. Küll aga ei suutnud katsealune ühel päeval vastu pidada ning sõi tahvli šokolaadi. See teeb ära jaotatult 20g päeva kohta, ehk maksimaalsed lubatud 4 portsjonit päevas. Selle asemel oleks võinud osta puuvilju.
Vaadates nüüd menüü analüüsil saadud energia- ja toitainete koguseid, siis need on üsna väikesed. Võib arvata, et kaua selliselt vastu ei pea, sest antud menüü põhjal tuli keskmiseks päevaseks energiatarbimiseks ca 1300 kcal, mis on tugevalt alla soovituse. Samuti jääb puudu vitamiinidest B1, B6 ning C. Mineraalainete poole pealt ei ole asi palju parem. Puudu jääb nii kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi kui ka rauda.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et nädal sellist toitumist ei mõju veel tervist laastavalt, kuid pikemaajaliselt nii üksluiselt küll süüa ei tohiks.
Tervitades,
Tagli
Tulemus
Šokk on liiga pehme termin. Mõtlen veel hirmuga, kuidas jätsin mainimata, et kaupadeks olid vaieldamatult poe kõige odavamad tooted, seega olid need tõenäoliselt pungil säilitusainetest. Kokkuvõtteks võib öelda, et jah, saja krooniga on võimalik elada üks nädal , aga seda mitte eriti tervislikult. Täpsemalt öeldes on võimalik endal hinge sees hoida, kuid kana, kala, sealiha, 2 kilo piimatooteid ja palju muud saja krooni sisse kahjuks ei mahu. Hirmunult mõtlen, et enamus mu tuttavaid ja sõpru elab umbes-täpselt sellise menüü järgi.
