Seaduse järgi peab olema kahe vahetuse vahel 9 tundi, kuid teeme ühe väikese arvutuse. Ütleme, et jõuad kell 22 garaaži. Ketas kiirelt välja, siis tankima, masin vaja puhtaks pesta ja ära parkida – selleks kulub kõva pool tundi.

Siis kojusõit. Heal juhul jõuad koju natuke pärast 23. Pesed, vaatad midagi hamba alla ja lähed voodisse. Hea on, kui uni tuleb kohe, kuid pahatihti on sõidusoe veel sees ja läheb aega kuni keha rahuneb ja uinub.

Kell 5 on äratus: vett näkku, hambad puhtaks, väike kohv ja võileib ning minema. Töölesõit võtab ka natuke aega ja selleks et kell 7 välja sõita tuleb pool tundi varem kohal olla, et võtta masin, vedelikud üle kontrollida ja dokumendid võtta.

Nii jääbki magamiseks ainult 5 tundi, kuigi seaduse järgi on kõik korras, sest kahe päeva vahel on 9 tundi ja seadus lubab seda teha kuni kolm korda nädalas.

Tööandjale on asjast räägitud, aga see on kui hane selga vesi. Vastus on alati üks: seadust pole rikutud.

Hädasti oleks vaja seadust, mis ütleks, et kahe vahetuse vahel peab olema vähemalt 11 tundi. Siis oleks võimalik vähemalt 7 tundigi magada.

Loomulikult püüavad juhid puhkepausidel uneaega juurde võtta, aga ega istme peal magades see uni sügav ei ole. Abiks seegi.