Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Avalik pöördumine: Haapsalu linnavalitsusel on linlaste arvamustest ja raudteeühenduse taastamisest sügavalt poogen

 (18)
Lisatud Haapsalu inimeste allkirjad!
Avalik pöördumine: Haapsalu linnavalitsusel on linlaste arvamustest ja raudteeühenduse taastamisest sügavalt poogen
Haapsalu raudteejaamEinar Eiland

Haapsalu on miljööväärtusliku alana tuntud kui madalasustusega väikelinn. Hüüdlausetes tutvustatakse end laste- ja noortesõbraliku ning rahvast hooliva väikelinnana – see pidavat Haapsalut eristama suurlinnadest. Just madalasustus on see, mis on läbi ajaloo meile kuurortlinnana tuntust kogunud.

Tulihingeliselt raporteeritakse, et võideldakse raudteeliikluse taastamise eest, mis pidavat Rohukülani minnes avardama Haapsalu kui turismikuurordi mainet ja haaret. Arendustegevust jälgides võib aga väita, et need on vaid tühjad sõnad põhiliselt pensioniealise linnakodaniku ajude puuderdamiseks.

Vaadates Haapsalu tänast arengut on sisu hoopis teistsugune. Peame tõdema, et Haapsalu miljööväärtuse müügi ja tutvustamisega pole tegelikkuses hakkama saadud. Turismist tuleneva hooajalisusega samuti mitte. See on regiooni kompleksturunduse probleem, mis vajab vastava ettevõtluskultuuri loomist. Ametnik seda aknast välja vaadates välja ei mõtle ning pastakast välja ei ime.

Kui selleni ei küündi, siis hakkab ruulima primitiivne äriloogika, mis kinnisvarasektoris tähendab betoonist ja klaasist pilvelõhkujate ehitamist, mis imiteeriksid suurlinna edu. Paraku peitub selle taga Detroidi saatus, mis Haapsalu kontekstis kalatööstuse näol juba vastu vaatab, kuid see pole paraku ainus näide.

Selline neandertallase mõtlemine on asunud domineerima Haapsalu linnaruumi kujundamises. Praktikas tähendab see seda, et Haapsalu raudteejaama ja aedlinnaku vaheline ala tuleb viiekordseid betoonkuupe täis ehitada ja panna nende külge helge tuleviku silt, sest Tallinnas tehakse ju ka nii.

Seotud lood:

Linnaarhitekt pannakse selle peale laulma kiidulaulu, et nii suurt detailplaneeringut pole viimaste aastate jooksul Haapsalus olnud. Jah, tõepoolest, eelmised sellised katsed on läinud linlaste protestide tõttu vett vedama ning seda hoolikamalt on varjatud seekordseid plaane. Avalikustamine toimus alles kinnitamise järgselt. Euroopalikud kodanike kaasamise printsiibid Haapsalus arusaadaval moel ei toimi.

Kas avalikustamist ja arusaadavust on vaja vaid Euroopale ja Toompeale deklareerimiseks, mitte reaalsete probleemide lahendamiseks? Kas järgmine etapp on see, et nüüd peab linlane partisani kombel hakkama valvama, millise põranda all välja voolitud arhitektuurilise lahendusega projektid kinnitatakse? Või algatama lõputuid allkirjade kogumise kampaaniaid, et linnaplaneerijad teda kuuleksid?

Uurides, millised on olnud viimase aja domineerivad trendid praktiliste näidete varal, milleks on Rannarootsi keskus, Haapsalu gümnaasiumi külge poogitud juurdeehitus, Rimi kauplus või spordihoone juurdeehitused, mis eriti kingakarbist ei erine, selgub, et intellektuaalne panus on aja jooksul aina rohkem alla käinud. Kui aga linnakodanik tahab enda katuse alla vintskapi välja ehitada, siis muutub see ületamatuks probleemiks.

Uute detailplaneeringute avalikustamise kaudu ainult etendatakse tööde suurepärast korraldamist. Tegelikku sooritusvõimet näeb paremini Haapsalu jaamahoone küljes oleva kaubalao näitel, mis näeb välja nagu tsaari armee sõjaväekasarmu peldik. See näitab võimetust vastavaid arenguprojekte kujundada.

Kui rohelised mujal maailmas võitlevad madalasustuse, väikelinnade miljööväärtuse ja inimliku elukeskkonna eest, siis meil tegelevad nad päälinnast eemal olles sealse kivilinna mentaliteedi importimisega väikelinnadesse. Sellise betoonkuupidesse valatud "mijööväärtuse" eestvedajaks ja maaletoojaks Läänemaal on roheliste partei aseesimees Olev-Andres Tinn.

On selge, et ei Olev Tinn ega ka Anu Joost nendesse pilvelõhkujatesse mitte kunagi elama ei asu, seega jääb selgusetuks, miks peab kohalikke elanikke sellise maitselagedusega karistama. Või peabki kohalik elanikkond kogu aeg sõjaseisukorras elama, teadmata, milline vaimuvälgatus neid jälle üllatamas on?

Ebainimlike detailplaneeringute kehtestamisele on eelkoosolekute raames tähelepanu juhtinud kohalikud elanikud, kellele ei meeldinud kõrghoonestuse levik aedlinnaku alale, kuna see vähendab kinnisvara väärtust. Muu hulgas soovitakse, et detailplaneeringutega lahendataks ära sajuvee äravoolu probleemid kuivenduskraavide rajamise kaudu. Neid teemasid kajastab detailplaneering aga minimaalselt, sest need on linnaeelarvele puhas kuluartikkel.

Eelkoosolekute raames juhtisid inimesed tähelepanu ka sellele, et paljud linlased ei teagi, et selline detailplaneering on algatatud ning teavitustöö on olnud vilets. Samuti ei suuda paljud inimesed projektide pealt välja lugeda, mitu korrust siis planeeritud on. Samuti juhtisid linlased tähelepanu asjaolule, et kui planeeritakse Haapsalu-Rohuküla raudteed, siis peaks see loogiliselt võttes minema läbi planeeritava territooriumi, sest rongiliiklust ringristmiku vormis ju suunata ei saa. Kõiki neid ettepanekuid ja probleeme on käesoleva detailplaneeringu raames eiratud.

Praktikas tähendab see seda, et inimeste praktilistest soovidest saab madalama astme ametnike otsuste kaudu lihtsalt üle sõita ning pärast saab poliitik nentida fakti, et üht või teist asja teatavatel põhjustel enam teha ei saa. Kõike seda tehakse viisil, mille juures poliitilist vastutust tekkida ei saa. Poliitikutest teflonmehikesed saavad teha näo, et võitlevad rahva helge tuleviku nimel ja möödapanekutest ei teata mitte midagi – need tulevad kõik üllatusena ja on paratamatus.

Haapsalu linnavalitsusel on linlaste arvamustest ja raudteeühenduse taastamisest sügavalt poogen. Teemasid on vaja tõstatada vaid sedavõrd, et saaks tavakodaniku emotsioonidel kannelt mängida. Detailplaneeringu kinnitamise põhjal võib oletada, et raudeed ei tule ja seda pole plaanis olnudki. Haapsalu-Rohuküla raudteest on juba loobutud, sest ilma Kiltsi tee detailplaneeringu ala läbimata, peaks Rohuküla rong sõitma Holmile välja ja alles sealt tagurdades võtma suuna Tallinnale – absurd.

Planeeringu aluseks saab olla vaid ühe supermarketi juurde loomine. Rahvusvahelise statistika alusel võib aga väita, et iga supermarketi juurdetulek regiooni toob kaasa 250 töökoha kadumise regionaalsete kaubaringide asendamise tõttu globaalsetega. Uute korterite loomine samuti ei veena, sest pool linna on neid täis.

Kaubanduspindade juurdetulekuga hakkavad teatavast hetkest kasvama ka toodete hinnad, sest teenindava personali palgad ja pangalaenud vajavad hinnatõusu kaudu väljamaksmist. Seega jätkab Haapsalu linnavalitsus läbi detailplaneeringute töökohtade kaotamise ja hinnatõusu poliitikat.