Tööl käimine on ohtralt ressursse, aega ning vaimu kulutav tegevus, mida rahaliselt pärjatakse meie riigis seaduspäraselt mitte töönädala lõpus rahaümbrikuga, vaid töötasuga pangaarvele, kuid alles järgmisel kuul. Antud juhul siis kogunisti päris muljetavaldavalt - järgmisel aastal!

Kodakondsete abistavad, aga kõhnavõitu rahakotid tühjaks saanud, tuli töövõime säilitamiseks pereväliselt laenata. Raha arvele laekunud, ei osanud ka unes arvata, et meie usinad maksuametnikud tões ja vaimus jõulude ajaks abikäe ulatavad, et algavate pühade aegu mina ja mu pere ennast juhtumisi heast-paremast lõhki ei sööks. Nimelt, kui kuuse ostmiseks pangakaardi rahaautomaati pistsin, ilmus ette kiri, et konto olevat blokeeritud.

Et ei teadnud ennast olevat sellist korraldus pangale andnud, sest pangakaart oli endiselt veel oma rahakoti vahel, tänasin siiski kõige kõrgemat, et polnud juhtumisi täis ostukorvi ja väikeste sugulastega kassasabas, vaid võtsin kõne panka asjaolude uurimiseks. Arve aga olevatki blokeeritud - maksuameti korraldusel!

Kiirustasin siis arvuti juurde, et kas on mulle on siis hiljuti meil saadetud mingi rahanõudega, sest minu netiaadress on mu maksuinspektoril kindlalt teada, nagu juhtumisi ka mu isiklik mobiilinumber. Samuti ei tea, et oleks ka kohalik postiljon mulle kätte toimetamata tähitud kirjast teatanud. Mis maksuameti rahanõudmiste korral peaks iseenesest mõistetav liigutus olema koos täpse kirjeldusega, mida nõutakse ja mille eest.

Kas on maksuameti peadirektori vahetusega peamajja tulnud kaasa ka matslik käitumine, mida antud juhul ma muud moodi hinnata ei oska?

Nagu ei oska ma muud moodi kui asümeetriliseks kärukeeramiseks nimetada suhtes riik-kodanik kommet hoida kroonu rahakotis tulumaksuna kinni peetud maksumaksjate raske tööga teenitud raha, mida siis võib-olla isegi enam kui aasta pärast kodanikule tagastatakse lisamata juurde ainustki punast krossi kasvõi selle sama raha odavaks muutumise kompenseerimiseks.

Küll ei tea ma aga juhust, et nimetatud ametkond oleks unustanud küsida viivist lisaks mõne tähtajaks maksmata maksu juurde, mis üldjuhul maksmata lihtsal põhjusel, et seda lihtsalt elamiskulude kõrvalt üle pole jäänud.

Järgmine päeva kõne maksuametisse andis küll selgust asja sisus, kuid näitas ka ilmekalt, mis papist e-tiigrit välismaalastele esitletakse. Nimel olla oktoobrikuus saadetud mulle tähitud kiri, nõudega maksta ära kolmekohalime summa maamaksu ja FIE sotsiaalmaksu, kuna aga postiljoniga kokku ei trehvanud, rändas rahanõue ametkonda tagasi ja pandi nõue Riigi Teatajasse! Mida ma siis pidavat perioodiliselt lugema ja ennast teavitama!

Andestage väga, ei ole tõesti nimetatud lektüüri andunud lugeja, ilmselt olen riigi silmis seega puudega isend, et ei maga, värske pakk Riigi Teatajaid pea all! Kuid miks ei ole kasutatud minu kui maksumaksja informeerimiseks teada olevat meiliaadressi ja telefoninumbrit?