Pöördumises märgiti, et aine tundmine ja keeleoskus on kaks erinevat asja ning neid ei tohiks segamini ajada. Kuna sisseastumisel arvestatakse eesti keele eksami tulemust eraldiseisvalt, siis polevat õiglane, et lisaks sellele mõjutab keeleoskus katsete tulemusi näiteks reaalainete osas. Venekeelsetes koolides on puudus headest eesti keele õpetajatest ning vene noortel puudub erialase eesti keele praktika. Seetõttu võib sisseastumiseksamite keel hakata mängima paremusjärjestuses olulisemat rolli kui eksami sisu.

Hea lugeja, mida arvad sina? Kas keerulise terminoloogiaga ainetes, nagu näiteks bioloogia ja füüsika, peaks lubama vene noortel sooritada ülikooli sisseastumiseksamid vene keeles?

Avalda arvamust kommentaariumis või kirjuta aadressil rahvahaal@delfi.ee !