"Kreekal on 111 tonni kulda Eesti 200 kilogrammi vastu. Miks ei kasuta nad oma varusid?” küsis piketi korraldaja, jurist ja ajaloolane Anti Poolamets. “Eesti on aastaid püksirihma pingutanud ja praegu miljardeid eurosid laristajate jaoks abifondi panemine tähendab, et anname joodikule uue pudeli, kuid see ei kustuta janu, vaid süvendab sõltuvust,“ leidis Poolamets.

Soome on loobunud erileppest Kreekaga, mis tagas Soomele Kreeka abilaenus osalemise eest tagatised, kuid kõnelused uue lahenduse üle jätkuvad. Kolmapäeval rõhutas Saksamaa kantsler Angela Merkel, et liikmesriigid ei peaks Kreeka kriisis ühepoolseid samme astuma.

Hea Delfi lugeja, kas Eesti peaks sinu arvates osalema abipaketi fondis? Kuidas peaksid näiteks kreeklased oma nigelast majandusseisust välja tulema? Kas nõustud pigem poliitikutega, kes väidavad, et paketis osalemine on vajalik eurotsooni ja liikmesriikide vahelise solidaarsuse tagamiseks või arvad, nagu tänased piketeerijad, et Kreekale raha andmine võrdub joodikule uue pudeli ulatamisega?

Ootame teie mõtteid meiliaadressil rahvahaal@delfi.ee. Kui registreerid end rahvaajakirjanikuks, võid eriti hea loo või foto eest saada ka tunnustatud ning võita preemia! Kasutada võib ka Rahva hääle vormi.