AVALDA ARVAMUST: Kas apteekide asutamispiirangud muudavad ravimeid kallimaks või odavamaks?

Tänane Päevaleht kirjutab, et riigikohus asub viimaks välja selgitama, kas Eestis kehtivad apteekide asutamispiirangud on mõistlikud ja seaduspärased. Piiranguid, mis seisavad väidetavalt rahva tervise eest, toetavad peamiselt seni turgu valitsenud apteegikettidega seotud inimesed.

Piirangu kaotamise poolt on patsientide esindused ning ravimi- ja konkurentsiamet.

Praegu tohib linnas olla iga 3000 inimese kohta ainult üks apteek. Väiksemas asulas ei tohi avada uut apteeki olemasolevale lähemal kui üks kilomeeter. Ilmselgelt on see tekitanud situatsiooni, kus uutel tulijatel pole võimalik turule tulla, sest kohtades, kus apteegi pidamine on vähegi kasumlik, on apteek juba olemas ja uut selle lähedal avada ei tohi. Niisugune olukord on mõistagi väga kasulik kahele suurele ravimite hulgimüüjale Magnumile ja Tamrole, kellega on seotud 81 protsenti Eesti apteekidest ja kellega seotud apteekide käive moodustas näiteks üle-eelmisel aastal kõikide apteekide kogukäibest tervelt 94 protsenti.

Üks piirangu pooldajaid, apteekide ühenduse tegevjuht Kristiina Sepp leiab, et kui piirang kaotada, siis tekib massiliselt putka-apteeke, kus töötavad asjatundmatud inimesed. Ka turuliidri Magnumi juhatuse esimees Kristjan Vilosius leiab, et ettevõtlusvabadust ei tohi kaitsta rahva tervise hinnaga. Ometi jääb pisut ebaselgeks, miks peaksid apteekide asutamispiiranguga koos kaduma kõik seni kehtinud kvaliteedinõuded ning nende täitmise kontroll.

Natuke loogilisema põhjenduse pakuvad ajakirjas Riigikogu Toimetised juristid Katri Paas-Mohando ja Martin-Kaspar Sild, kes seletavad, et mida rohkem on apteeke, seda suuremad on nende ülalpidamiskulud ning kuna need kulud tuleb püsival tarbijate hulgal ühel või teisel moel kinni maksta, siis ei lähe ravimid vaatamata konkurentsile ikkagi odavamaks.

Piirangu vastaste hulka kuulub konkurentsiameti järelevalve osakonna juhataja Juhan Põldroos, kelle sõnul kehtestati reeglid selleks, et piirata apteekide arvu linnades ja seeläbi hoida ära apteekide sulgemist maal, kuid süsteem ei toimi, sest linna-apteekide piiramine ei muuda maa-apteeke kasumlikuks ning täna kaitsevad reeglid lihtsalt olemasolevaid apteeke uute konkurentide eest. Sama meelt on õiguskantsler Indrek Teder.

Hea lugeja, mida arvad sina? Kas apteekide asutamispiirangud on õigustatud? Kas need muudavad ravimeid rahva jaoks kallimaks või hoopis odavamaks?

Jaga oma mõtteid kommentaariumis või kirjuta [e-mail] !