Autota tallinlane liiklusest: kõigil ei saa korraga sama mugav olla ja linn pole kummist

Liigun Tallinnas väga palju ringi. Autot ei oma, sõidan ühistranspordiga või käin jala. Jalgsi on kõige mõnusam, aga mõned mõrud kohad ikkagi on. Näiteks praegu, kui vihma kallab. Sõidutee ääres ei ole mõnikord lihtsalt võimalik kuhugile taganeda, kui autod läbi poriloikude kihutavad. Kusjuures ma mõtlen alati, et kas see on ikka 50 km/h, millega nad mööda põrutavad.

Veel hullem on seista keset ohutussaari või lihtsalt suurel ristmikul autoteede vahel. Seal ei pääse autorataste alt vihiseva veejoa eest mitte kusagile.

Kas liiklus Tallinnas peab olema nii autokeskne? Mitmes kohas pean ma sõidutee ületamiseks mitu korda valgusfoori taga ootama. Kõigepealt autodevool ühelt poolt ja siis teiselt poolt. Jalakäija seisab seal keskel ja ootab.

Autod ei saagi kõik linna ära mahtuda, ega linn kummist ole. Seega võiks eelistada jalakäijaid ja ühistranspordiga sõitjaid. Kõigil ei saagi ühtemoodi mugav olla.

Bussisõidu juures paneb alati mõistatama see, mille järgi busside ja muu ühistranspordi graafikud tehtud on. Mitmes peatuses, näiteks Pärnu maanteel, on nii, et sõidab küll mitu eri liini, kuid nad tulevad kõik ühel ajal. Mis mul siis sellest kasu, et mitu liini käib? Tänagi jõuan peatusesse ja kolm bussi lähevad mu nina alt järjest minema. Mina jään seisma, kuni järgmised kolm korraga saabuvad.

Ja miks on väljaspool tipptunde nii vähe ühistransporti liikvel? Bussid on päevasel ajal rahvast pungil ja ootama peab ka nagu hingeõnnistust. Nii et kui kella pealt minek, siis ajab lausa hulluks. Näiteks kui oleks vaja lõuna ajal kusagil ära käia. Kõik klapiks, aga bussi lihtsalt ei tule – oota 20 minutit!

Ausalt öeldes on bussid muidugi ka tipptunnil rahvast täis. Ebainimlik lausa. Niimoodi tõesti püütakse viimse võimaluseni busse vältida ja autoga sõita.

Kõik need tunduvad pisiasjad, aga kokku ongi see meie igapäev. Mida ladusamalt need pisiasjad kulgevad, seda rahulikumad inimesed on ja seda mõnusam elu on kõigil. Tallinnas liiklevate inimeste arv aina kasvab ning oleks väga tore, kui oleksid olemas prioriteetid. Mida võtta ja mida jätta, et asi sujuks?

See ei ole lahendus, kui inimesed ütlevad, et ma põhimõtteliselt bussiga ei sõida ja elan linnast väljas. Just linnast väljas elavad inimesed ummistavadki edasi-tagasi sõelumisega linna.

Oleks vaja kõigi inimeste huvi ja ühist mõtlemist. Ma ei soovi tegelikult autoga ja autota liiklejaid vastandada. Lihtsalt räägin oma vaatenurgast. Aga mõtleks koos!

Mina pakuks välja, et jalgsi, rattaga ja ühistranspordiga peaks olema võimalikult mugav liigelda. Autode osa läheb paratamatult ebamugavamaks.

Julgen öelda, et Tallinna ümber kerkivad eramurajoonid on transpordi mõistes absurd. Linnainimene võiks elada linnas. Natuke veider on kuulata, et inimesed kolivad linnast mitme kilomeetri kaugusele ja imestavad, et miks nad nüüd peavad nii palju tunde liikluses istuma. Aga mida te siis välja pakute?

Me tahame kõike head korraga, aga see pole lihtsalt võimalik. Tallinnast on saamas koht, kus elab varsti vist kogu Eesti. Kuhu peaksid veel autod siin mahtuma?

Hea lugeja, avalda arvamust, mida teha, et Tallinn muutuks jalakäija jaoks mugavamaks linnaks, ja räägi, millised on kõige probleemsemad kohad aadressil [e-mail] või kommentaariumis!