ARUTLE, kas kollatõve vastu tasub end ja oma last vaktsineerida?
Terviseameti Viljandimaa esinduse spetsialist Jaana Pullmann rääkis Delfile, et alates mai lõpust on Viljandis toimunud hulganiselt massiüritusi, kus liikus ringi väga palju rahvast ka välismaalt. "Me ei saa ühtegi konkreetset üritust öelda, sest osa haigestunuid, kes võtsid osa ühest üritusest, ei võtnud osa teisest."
Kollatõbi on üks enamlevinumaid haigus maailmas ning enam põetakse seda maades, kus sanitaarkultuur on väga madal. "Kuna Eesti ei ole madala sanitaarkultuuriga, siis meil ei ole välja kujunenud loomulikku immuniteeti," selgitas Pullmann.
Kõige kindlama kaitse A-viirushepatiidi vastu annab vaktsineerimine. Vaktsiini manustatakse kaks doosi 6-18-kuulise intervalliga. Immuunsus kujuneb ühe kuu jooksul 94-100% vaktsineeritutel pärast esimese annuse manustamist ja kõigil vaktsineeritutel pärast teise annuse manustamist. Immuunsuse kestvus pärast vaktsineerimist on vähemalt 20 aastat.
Näiteks Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliinikus on võimalik end A-hepatiidi vastu vaktsineerida, makstes vatsiini eest 22,35 kuni 44,75 eurot, vastavalt inimese vanusest ja hepatiidi tüübist.
Hea Delfi lugeja, kas sina oled end ja oma lapsi A-hepatiidi vastu vaktsineerinud? Kirjuta meile, milliseid arvamusi ja kogemusi oled erinevate vaktsiini puhul kuulnud. Kui leiad, et vaktsineerimine ei ole vajalik või on väikese lapse puhul sootuks halb, siis kirjuta, mis põhjustel sa nii arvad?
Ootame teie mõtteid meiliaadressil rahvahaal@delfi.ee. Kui registreerid end rahvaajakirjanikuks, võid eriti hea loo või foto eest saada ka tunnustatud ning võita preemia! Kasutada võib ka Rahva hääle vormi.
