Ärevushäire käes kannatanu: paanikahäired ei tapa, aga paljud ei usu selle haiguse tõsidust ja võimalikke tagajärgi

Sattusin lugema Eesti Päevalehest ärevushäirete käes kannatavatest inimestest, kellest 80% ei saa praegu abi ega ravi! Olen sellest lugenud lehest ka aastaid tagasi, kus kannatajatest mõned lausa hüüdsid leheveergudel appi. Olen ise kunagi sama häda käes kannatanud ja tean, mida need ärevushäirete või paanikahäire all kannatajad läbi peavad elama. Neid peetakse sealsamas lihtsalt kergeteks närvihaigeteks.

Minul vallandus see häire siis, kui haigestusin südamelihasepõletikku kusagil 1980ndate alguses. Tollal Eestis paanikahäiret ei diagnoositud ja mind peeti lihtsalt hüpohondrikuks. Ma ei hakka kirjeldama pikka kannatusteteed erinevates haiglates, kus ei saadud aru, miks kergekujulisel südamelihasepõletikul on väga imelikud sümptomid ja kahtlustati, et kujutan endale lihtsalt kõike ette.

Kuna mu olemine läks aina hullemaks, astusin lõpuks ise sisse ühte närvisanatooriumi, kus kõiki närvihädasid raviti rahustitega ja loomulikult ei saanud ma ka sealt mingit abi. Sealsetest kaaskannatajatest soovitas keegi mulle raamatut Vladimir Levi "Kunst olla ise", kus õpetatakse põhjalikult autosugestiooni.

Pärast sanatooriumi oli minust kõigele lisaks saanud ka ravimisõltlane.
Ainukeseks lootuskiireks sai raamat. Muretsesin selle endale ja asusin
tööle. Olin tollal väikeste lastega kodus ja seetõttu oli mul aega
põhjalikult raamatuga tööd teha. Üsna varsti märkasin edusamme, aga täieliku paranemiseni läks üle aasta. Haigus pole ka kunagi kordunud, kuigi olen elus nii mõndagi läbi elanud.

Sellepärast tean kindlasti, et sellest haigusest saab terveks ravida inimest eelkõige mõjutades tema alateadvust, hüpnoosi abil. Inimene saab end ka ise eelpoolnimetatud raamatu abil terveks teha, aga see nõuab püsivust, järjekindlust ja aega!

Minu pinginaabrit kahjuks enam pole! Tema kannatas sama häire all.
Paanikahäire ei tapa muidugi kedagi, aga üldjuhul ei usuta selliste haigete puhul ka seda, et inimesel võib tekkida ka mõni tõsisem häda, mis võib ravimatuse korral muutuda eluohtlikuks!