Viimasel ajal on taas saanud kuumaks teemaks pangandussektori kriis Küprosel ning 10 miljardi eurone laen, milles mängib tänu 9 miljardilisele ESM-i osalusele rolli ka Eesti. Täiesti arusaadavalt põhjustab 16,74 miljoni eurone võimalik osalus palju mõtteainet ja kriitikat, kuid nagu igal mündil, on ka käesolevas loos kaks külge.

Hetkel peetakse ainsaks Küprose pankade tugisambaks lühikesi tähtajalisi laene Küprose Keskpangalt, mida toetab Euroopa Keskpank. Saamaks loomulikul kujul laenu, ei oma Küprose pangad piisavalt tagatist. On tekkinud olukord, kus kartuses oma raha kaotada, ei ole viimastel loota abi ka teistelt pankadelt. Ei ole täpselt teada, kui palju on Küprose Keskpank laene välja jaganud, kuid tõenäoliselt jääb vastav number üheksa miljardi euro kanti. Kui hüpoteetiliselt peaks Euroopa Keskpank ühel hetkel Küprosele selja keerama, kulmineeruks see kaosega. Peale pankade pankrotistumist läheks pankrotti ka saareriik ise.

Järgnevaid protsesse on ekspertidel väga keeruline ennustada, kuid kindlasti ei tohiks võimalikke tagajärgi alahinnata. Kahtlemata avaldaks riigi ning pankade pankrott suurt mõju ettevõtlusele ning riigi sotsiaalsele elule. Raha nappus võib endaga kaasa tuua hüperinflatsiooni, mille käigus hinnad mitmekordistuvad. Isegi kui Küpros suudaks kõige hullemat stsenaariumit vältida, tähendaks see siiski pikka taastumisteed ning võlgadest lähtuvalt tugevaid maksutõuse, ettevõtete ning investorite lahkumist ning tööpuuduse hüppelist kasvu.

Küprose majandus moodustab eurotsoonis kõigest 0,2%, kuid pangandussektor on tugevalt seotud Kreekaga. Iga viimne kui vale samm Küprosel võib endaga kaasa tuua räsitud Kreeka veel suuremasse mõõna langemise, eriti olukorras, kus kaks Kreeka suurimat panka on taas väiksemat kriisi läbi elamas. Just Kreeka võib osutuda sillaks Küprose kriisi levimisel teistesse eurotsooni maadesse.

Vaadates maailmamastaapi jätaks Küprose pankrot oma väiksuse tõttu suure tõenäosusega enamiku riike külmaks. Kannatada saakid küll ettevõtted, kes nii USA-s kui Venemaal on Küprose pankadega seotud, kuid vaadates vastavate riikide suurust, kaoksid koad mastaapi kui tina tuhka. Teisalt võib ka siin eksisteerida mitmeid agasid. Juhuste kokkulangemise korral võib halvenev seis Kreekas, Hispaanias ja Sloveenias viia taas kriisi Euroopa Liidu tervikuna, mis oleks nii Hiinale, Venemaale kui USA-le paras pähkel pureda.

IMF ja Euroopa Liit annavad annavad vähemalt esialgse otsuse kohaselt Küprosele võlgu, 17-lt miljardilt 23-le kasvanud vajadusest, 10 miljardit, mis peaks hetkeseisuga katma Euroopa Liidu poolt paika pandud kohustuse garanteerida kuni 100 miljoni euro suuruste hoiuste turvalisuse. Seega saab Küpros viiendaks laenu saavaks Eurotsooni riigiks Kreeka, Iirimaa, Portugali ja Hispaania järel. Suure tõenäosusega lükkub tänu vene kodanike miljarditesse eurodesse ulatuvatele deposiitidele ning Euroopa Liidu palvele edasi ka Venemaa poolt 2011. aastal antud 2,5 miljardi euro suuruse võla tagasimaksmise tähtaeg.

OSF-i uuringute põhjal on selgelt üle 50% Euroopa Liidu kodanikest solidaarsel arvamusel, et seesugustel rasketel aegadel tuleb kokku hoida ning üksteist aidata. Ei ole ju ükski kodanik indiviidina süüdi maailmamajanduse keerulises olukorras. Kindlasti on tegemist märgiga, et keskmise eurooplase mentaliteet on ajas selgelt tolerantsemaks muutunud. Kui veel seitsekümmend aastat tagasi peeti Euroopas jõukuse ja edu valemiks sõda, siis tänasel päeval nähakse oma tugevust ühtsuses ja vastastikuses abistamises - Euroopa Liidu integratsioonipoliitika on hakanud vilja kandma.