Anneli Talvik: Arsti ja patsiendi vahelise usalduse aeglane surm
Eriti pahased oleksid patsiendid, kes ei ela suurtes linnades, kus kirurg käepärast, vaid peavad sõitma terve päeva, et linnas arstil käia. Teine põhjus oli lihtsalt anda infot – igasuguste ukaaside väljaandmisel unustatakse ametnike poolt tihti lihtne vajadus – anda ka patsiendile teada, mis tema jaoks muutub.
Tegemist oli kahetsusväärse muudatusega, kus need perearstid, kes pisikirurgiaga tegelevad, tahtsid taotleda koeproovi (ehk eemaldatud nahakasvaja) võimalikult hea kvaliteediga analüüsi tasumist haigekassa poolt, aga seda ei võimaldatud. Ilma mingi põhjenduseta teatas Haigekassa, et edaspidi ei saa enam mingeid koeproove analüüsida, sest sünnimärgi eemaldamine polevat perearstile teadmiste-ega oskuste kohane…
Kui hinnata kogu lugu patsiendi vaatepunktist, siis mis on inimesele oluline – saada oma murele lahendus võimalikult lihtsalt ja olla kindel ravi kvaliteedis. Loomulikult on tähtis ka teenuse hind. Aastaid tagasi võeti vastu otsus, et perearsti tööjuhendi osa on ka pisikirurgia – nüüd pöörati see hetkega nulliks, kuid ratsionaalseid põhjendusi haigekassa poolt pole siiani tulnud. Millegipärast on haigekassa otsustanud, et raha tuleb suunata 7 korda kallimasse päevakirurgiasse. Patsiendi huvide kaitse ütlusega „parandades ravikvaliteeti“ siin taga küll kuidagi olla ei saa. Usaldus aga sai kõigutatud, sest nii mõnigi mõtles, et minu arst ju ei oska…Haigekassa ütles! Hetkekski mõtlemata, kas jutt vastab tõele.
Päev pärast perearstide pressiteadet avaldas Postimees suure ja pilkupüüdva pealkirjaga artikli, kus ajakirjanik Kristi Leppik väitis, et pisikirurgia keelamiseni viis ühe noore perearsti surm, kes väidetavalt opereeris endalt ise sic! kasvaja ja ei saatnudki seda histoloogiliseks uuringuks. Hiljem olevat kasvaja osutunud pahaloomuliseks ja perearst olevat surnud.
Ja jälle sai patsiendi usaldus kõvasti kõigutada. Hoolimata sellest, et artikli sisu osutus valeks ja laimavaks (Postimehe vabandus kaks päeva hiljem), võis nii mõnelegi jääda meelde just loo pealkiri, mis üheselt viitas seosele, et perearst suri erakordselt rumala teo tõttu, ta nimelt opereeris ennast ise. Seega oleks ju normaalne, et haigekassa selle operatsiooni ära keelab.
Vürtsi lisas ka kirurgi kommentaar, kes arvas, et keerukamate kasvajate eemaldamiseks on vaja ikkagi kirurgi pädevust- hiljem selgus, et kirurg ei teadnud, mida ta kommenteeris, talle oli ajakirjanik esitanud küsimuse ebamäärases vormis. Seega polnud kommentaar päris täpne, aga kahtlus juba närib patsiendi hinge…Äkki ikka minu perearst tõesti ei oska seda tööd? Ajalehes ju kirjutati!
Haigekassa jätkas oma joru, järjest üllitati pressiteateid, kus üheselt viidati perearstide kvaliteediprobleemile seoses nahamoodustiste eemaldamisega. Mis sest, et need väited olid põhjendamata ja alusetud- usaldamatus oli juba õhus! Minu arst ei ole pädev?
Kuigi Postimees vabandas hiljem (nagu ikka, ilmus vabandus pisikeses kirjas, väheloetavas lehenurgas ja onlines hoopiski tarbija rubriigis, nii et seda üles leida oli ikka parajalt keeruline), et nende allikas polevat esitanud tõest infot ja perearst ei opereerinud ennast sugugi ise, langes vari tublide arstide tööle ja usaldamatus jäi õhku.
See, et lugejale esitati valeväidetel põhinev juhtum ja väärastatud haiguslugu, ei olnud sugugi vähetähtis. Ajakirjanik oli teinud meelevaldseid seoseid.Tulemuseks oli kõikide arstide suhtes õhku rippuma jäänud kahtlusevari - lisaks kummitamas küsimus, kust võeti selline info? Antud juhtumi puhul kaitses ju allikakaitseseadus ebaeetilist inimest, kes sellise info ajakirjanikule edastas. Ja lähedased said haiget. Meedia jõud on suur.Ka mulle helistasid kolleegid ja küsisid- issand jumal, kas ta tõesti opereeris ennast ise?? Kahtlus tekkis isegi arstides, rääkimata tavalugejast.
Inimeste usaldust arstide ja arstiabi süsteemi suhtes kõigutavad sellised lood kõvasti.
Eriti hull lugu on haigekassaga, kes sageli asub arstide vastu, olles näiliselt patsientide poolel, aga hiljem selgub, et on täiesti põhjendamatult arste umbusaldanud. Aga kui kriitika on üldistav ja ei põhine faktidel, on see kuritegelik. Ja haav on löödud...
Kas eilne riigikogulase arvamus, et arstide ausust uskuda on naiivne põhineb mingitel uuringutel? Ei. See üldistav väide on vale, sest seda on uuritud- töövõimetuslehtede väljaandmine ei tõuse enne spordivõistluseid! Ja kui on üksikuid ebaausaid arste, siis ei peaks seda ütlema kõigi kohta.
Ametnike ja noorpoliitikute laimukampaania arstide aadressil näitab erakordselt halba taset. Kelle huvides see on, et patsient ei saa enam arsti usaldada? Igal juhul mitte patsiendi huvides.
Autor Eesti perearstide seltsi juhatuse liige.
