Lingvistid loovad kunstlikke keeli, et selgitada keelte arengut ning seda, kuidas inimesed neid õpivad. Enamasti on keeleloogikat tabada üsna raske, vahendab Novaator.

Kuidas tajud Sina sõnade tähenduse ja kõla vahelisi seoseid? Kirjuta sellest teistele kommentaariumis!

Sõna kõlas pole tavaliselt vihjet viidatavale objektile. Hiigelsuurt looma kirjeldavas sõnas "vaal" on vaid neli tähte. "Mikroorganism" seevastu on pikk liitsõna, kuigi olendid ise on tibatillukesed.

Paljudes keeltes on korrapärasuse jooned siiski olemas. Näiteks on paljud kaashäälikuühendiga "sn" algavad ingliskeelsed sõnad seotud ninaga: sneeze –aevastama, snort – nuuskama. Miks sarnased mustrid esinevad, pole selge. Võimalik, et see on juhus, kuid sarnased reeglipärasused võivad kergendada keele omandamist.

Pikemalt loe edasi SIIT.

Pikemad mõtisklused saada aga aadressil rahvahaal@delfi.ee, registreerides end eelnevalt rahvaajakirjanikuks SIIN. Sel juhul võid saada oma panuse eest ka väärilist tasu, kuna igal nädalal jagatakse parimate kaastööde eest välja kokku 225.- eurot!

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!