Vanemuise teatri värske näitleja ja lavastaja, kellel on ka 9- ja 11-aastane poeg ütles ajakirjale Pere ja Kodu, et temal pole selle vastu midagi, kui ta lapsed sõjamänge mängivad — tegi seda ju noorena temagi. Loomulikult ei taha Rein, et poisid koguaeg kodus põmmutaksid, kuid samas poleks tal midagi selle vastu kui kamp poisse õues leerideks jaguneks ja omavahel selliste relvadega sõdiks, mis midagi välja ei pritsi.

Koolitusfirma omanik ja juht Marju Unt, kelle kodus kasvavad pojad vanuses 11 ja 14, on eriarvamusel. “Meie kodus relvi ei ole ja sõjamänge ei mängita,” on naine kindlameelne.

Kallis lugeja, mida arvad sina? Kas püssimängud on loomulik osa poisi lapsepõlvest? Kas sina lubad enda pojale mänurelvi? Kui jah, siis milliseid — võivad neil ka pehmed kuulid sees olla? Kas see, kui poiss armastab mängupüssidega põmmutada tekitab sinus hirmu, et tal võib ka tulevikus püsside vastu suur huvi olla?