Mul on pereliige, kes eelmiste mahajoodud pühadega jõudis lõpuks arusaamisele, et ka üks jook on liiast ja on suutnud selle aasta kaine püsida, aga ma mõtlen hirmuga, et kuidas need pühad...

Millest asi eelmistel pühadel algas? Ikka jõuluaegsest külaskäigust, kus võõrustajad lahkelt veini pakkusid ja seda esmasest keeldumisest hoolimata. Ma saan aru, et kombeks on külalistele alkoholi pakkuda, aga kas inimene peab tõesti tuttavatele näkku ütlema, et "ma olen alkohoolik, ära mulle topi" ning lihtne "ei aitäh, ma ei joo" pole piisav, et antud külalisele vaid limonaadi pakutaks?

Ise olen hetkel rase. Veel mitte nii palju, et selgelt välja paistaks, aga siiski. Selleks, et inimesed mind oma alkopakkumistega rahule jätaks, pean sageli selle fakti neile avaldama. Sama lugu oli ka siis, kui võtsin ravimeid, mis oleks võinud mu koos alkoholiga lihtsalt tappa.

Miks ei piisa lihtsast eist? Ma pole alkoholi vastane ja täiskasvanud inimesed, kellelel probleeme pole ja kes seda tarbida soovivad, võivad seda vabalt teha, aga igasugune pealesurumine, isegi kui on juba korra keeldutud, niisama, raseduse, roolikeeramise, rohtude või alkoholismi tõttu, on nii häiriv.

Siit ka palve kõigile lugejatele: palun võtke oma külaliste alkoholist keeldumist tõsiselt, olge valmis pakkuma neile alkoholivabu alternatiive ja seda ilma põhjenduseta! Mõned põhjused on liiga isklikud, et neist rääkida ja teised ebamugavad. Isegi kui põhjust polegi, siis mittejoomine pole ju kuidagi taunitav!