1. Emotsioonid on ohjeldamatud. Ma pole elus nii palju nutnud. Minu naine ütles, et niutsusin varajaste hommikutundideni. Ise ei mäleta. Tööle ei jõudnudki. Lihtsalt polnud jõudu voodist tõusta. Las vallandavad. Üldse, ma ei näe elul mõtet ilma Marionita.

2. Lapsed on lasteaias väga kurvad, loodavad, et äkki ärkab ellu.

3. Mul on nii kahju, et ma ei vaata võib-olla enam mitte kunagi “Kättemaksukontorit”.

4. Nii kahju, et ta ära suri. Ma küll vihkasin teda, kuid kahju ikka.

5. Mõtlen kogu aeg selle peale! Huvitav kes seda sarja enam vaatab, kui Marioni ei ole? Muidugi on kurb ka ja natuke olen pettund, et seda sarja üldse vaatama hakkasin.

6. Tegelikult oleks ikka võinud ilusm lõpp olla. Näiteks Marion oleks leidnud ikka endale kallima ja soojale maale kolinud.

7. Olen juba pensionieelik, aga mulle ka meeldis tohutult Kadri Adamsoni roll selles seriaalis, nii loomulik ja huvitav oli tema Marion. Nagu oma laps oleks ta olnud seal — sarnasus on olemas suur. Mul ka silmad vees, nii kahju on, mis sest et film, aga tundeid tekitab ikka. Pole vaja selliseid raskeid asju, elu niigi raske ja kalleid inimesi sureb pidevalt — noored hinged on eriti haavatavad selliste stseenide puhul. Ise enam edasi ei vaata, ei huvita lihtsalt nii palju teised karrakterid.