Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on tänavu viie kuu jooksul riigile üle tulnud 77 õppelaenulepingut summas 244 500 eurot. Kui möödunud aastal esitati nende võlgade sissenõudmiseks kohtusse 472 avaldust ja 2012. aastal 417, siis tänavu esimeses kvartalis oli see number juba 336.

Kuigi uus kõrgharidusreform peaks vähendama vajadust õppelaenu järele, siis enne tasuta kõrghariduse rakendumist õppinud ja laenu võtnud tudengid, kes tänaseks juba kooli lõpetanud, saavad laenu tagasi maksta veel aastaid.

Tänaseks heal järel oleval 30-aastasel Raulil (nimi muudetud -G.T) on magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist tööstus- ja tsiviilehituse ning ehitusjuhtimise erialalt. Viie aasta pikkuse õpinguperioodi (2003-2009 -G.T) jooksul võttis tasuta õppekohal õppiv noormees õppelaenu igal aastal nii palju kui sai. Krooniajal jäi aastaks võetud õppelaen umbes 17 000-20 000 krooni vahele.

Enamik sellest summast kulus Raulil lõbutsemisele ja riiete ostmisele. "Kui tüüp teab, et ta läheb tööle ja on väga vaene, nagu mina olin, siis see on üks võimalus, kuidas tuleviku sissetuleku arvelt veidi varem inimväärselt pidutseda või üüri maksta," arvab Raul.

Kuna noormees hakkas juba alates teisest kursusest tööl käima, oli korralik palk kiire tulema ja seega pole laenu tagasi maksmine talle probleeme valmistanud. Juba kooli lõppedes oli Rauli keskmine kuupalk umbes 1600 eurot neto. "Kui õpitakse mingit väga pehmet või niši eriala, siis on risk muidugi, et pärast on raske maksta, kuna oled näiteks vabakutseline kunstnik, kellel võib võtta kauem aega, et jalad alla saada," arutleb Raul, kes teadis laenu võttes, et tema valitud eriala on piisavalt tulutoov ja täna iga kuu 74 euro suuruse summa tagasi maksmine ei ole nii valulik kui oleks olnud noorena viletsalt elada.

"Selles mõttes ma mõtlesin ise, siis kui laenu võtsin, et mul läheb seda sel hetkel rohkem vaja kui praegu, sest siis mul ei olnud üldse raha ja vanematel ka ei olnud," meenutab Raul. Hetkeseisuga on noormehe õppelaenu jääk 4700 eurot ja see peab olema tagasi makstud aastaks 2020. Raul usub, et õppelaen on vajaduspõhine ja seda on mõtet võtta siis, kui selleks on tarvidus ning inimene viitsib tööd teha, sest siis pole tagasi maksmine nii raske.