6 põhjust, miks meil aega pidevalt napib

Kõige tüüpilisem vastus, mida kuulen vanalt tuttavalt, kelle käekäigu kohta küsin, on kindlasti "Oh, kiirelt läheb. Pole üldse aega." Töö, lapsed, kodused toimetused paistavad võtvat nii suure osa kõige väärtuslikumast ressurssist, et inimesi lausa ärritab, kui neile mõnda head raamatut, koolitust või rühmatreeningut soovitan. Väidan, et suur osa meie ajast kaob halva ajajuhtimise nahka. Järgnevad mõtteterad võivad igapäevaelus abiks olla.

1) Ebamõistlik "multitasking" on ajaneelaja.Teeme mitut asja korraga ja usume, et see on võimekus. Paraku on loodus meile andnud aju, mis saab efektiivselt hakkama väga väikese hulga paralleelsete tegevustega. Kõige kiirem, täpsem ja parem on töö tulemus, kui keskendume ainult ühele ülesandele. Näiteks on äärmiselt ebafektiivne "multitasking", kui loed seda postitust praegu töö kõrvalt:) Iga kord, kui aknaid vahetad, peab Sinu aju tegema ümberlülituse, milleks kulub aega. Samuti kulub aega, enne kui Su tähelepanu jõuab kõige viljakamal moel uuesti tööülesandele fokuseeruda. Viljakal tööajal raiskab segav telefonikõne kordades rohkem tööpotentsiaali kui 2 minutit, mille vältel see kestab. Mida siis teha?

Soovitus: leia enda päeva kõige tööviljakam aeg ja reserveeri sellest vähemalt pool ainult endale. Telefon vaikseks, telekas kinni, lapsed välja mängima jne. Kuidas aga päeva kõige töövilkamat aega ära tunda? Tuleta meelde, kui tegelesid millegagi, mis Sulle kohe eriliselt põnev ja huvitav paistis, Sa peaaegu, et mängisid oma probleemi lahendamise kallal. Selle seisundi nimi on ingl. keeles FLOW ja see tekib siis, kui suudad oma väljakutsed ja võimed vastavusse viia. Ehk siis maakeeli öelduna: anna probleemi juures endale natuke aega süveneda ja Sinu aju leiab õige "taseme", milliselt seda lahendada. Raamatu soovitus: Aaron Dignan "Mängumudel"

PS: mõnel juhul võib eesmärkide üheaegne täitmine väga viljakas olla. Hiljuti avastasin, et rong sõidab Tallinnast Tartusse sama kiiresti kui sõiduauto, kuid selle asemel, et 2,5h läbi sopase tuuleklaasi viletsaid teeolusid jõllitada, võib poole transpordikulusid kokku hoida ja midagi kasulikku lugeda või sootuks silma kinni lasta. Samuti ostsin koju velotrenažööri, millega väntan, kui telekat vaatan. Meelelahutus ja kasulik kokku viiduna... Hea mõte on ka planeerida vajalikud lepingulised toimingud kaubanduskeskuses käimise päevale.

2) Oskamatus öelda "EI". Sõna "JA" võib olla suur vaenlane. Jim Carrey väitis "Yes-manis" küll vastupidist, kuid inimeste loomus on mugav. Nad tahavad võimalikult palju saada ja võimalikult vähe ise ära teha. Kasutades JAH-sõna liiga sageli, on oht, et lased oma aja kellegi teise poolt ära planeerida.

Soovitus: kui keegi Sinult midagi palub, võiksid vahel mõelda, miks ta seda just Sinult palub. Kas ta saaks selle ka ise sarnase jõupingutusega ära teha? Kellele seda tarvis on? Veel üks oht, mis kaasneb pideva JAH-itamisega on see, et kipub tekkima harjumuspärane eeldus. Kui Sa oled kord mingil tingimusel mingile tegevusele JAH öelnud, eeldatakse et see kehtib ka järgmisel korral. Kui sellesse nõiaringi sattuda ei soovi, tuleb kohati ka kallite inimeste vastu närv tugevaks teha ja öelda sirge selja ja kindla häälega "Ei, see ei sobi mulle!"

3) Sa ei tea oma aja hinda. Kui küsin oma tuttavate käest, kas nad teavad, kui palju nende aeg maksab? Olen saanud väga vähe mõistlikke vastuseid. Enamasti on vastuseks ikka: "no nii ei saa üheselt arvutada" või "mis Sa sellega mõtled." Saab ikka küll! Võtke oma sissetulek ja jagage see oma tööle kulunud ajaga. Näiteks minu aeg maksab natukene üle 15 eur/ tund (kõik sissetulekud/kogu töine aeg) ja sellel tingimusel töötan ma kuus praegu optimaalse koormusega. Miks see nii oluline on? Aga sellepärast, et kui mul tuleb teha lisategevusi, kohustusi jms siis on kolm võimalust:

a) ma ei võta seda kui tööd (hobi, meelelahutus, vaba aja veetmine)

b) see tegevus toob mulle rohkem väärtust kui 15 eur/ tund (sest praeguse koormusega olen ju rahul, ma ei soovi seda samadel tingimustel tõsta)

c) ma keeldun sellest või palun seda kellelgi teisel teha. Ehitusmees, kes oma koju töölise seinasid lihvima palkab, ei ole sugugi mitte rumal, kui ta ise selle arvel kusagil mujal rohkem väärtust loob või siis puhkab, väärtustades vaba aega kõrgemalt, kui tal töölisele tuleb maksta.

Soovitus: tea oma aja praegust hinda. Sellest väärtuslikumaid töiseid tegevusi tehes Su elujärg paraneb, odavamaid juurde võttes aitab see Sul ennast paremini ribadeks rabeleda. Arvesta, et Su ajal on alati alternatiivkulu.

4) Sa lased väikese kasuga kohustuste hulga oma elus liiga kõrgele. Kõige ehedam näide on ilmselt lapsevanemad, kes oma 10aastaseid võsukesi kooli ja trenni sõidutavad, trenni vältel seal niisama passivad ja siis koju sõidutavad, samas kui teised sama vanad kenasti ise trennis käivad. Selliseid rutiinseid kohustusi, mis väga väikest vilja toodavad on lõputu hulk.

Soovitus: tee endale selgeks, kui olulised Su kohustused on. Mis juhtuks, kui need tegemata jätaksid? Kas need on ikka kohustuslikud? Kas kõik inimesed teevad nii?

5) Sa ei oska aega maha võtta. Einstein tegi juba eelmise sajandi algul kindlaks: aeg on suhteline. Kuidas Sa oma aega tajud, sõltub suurel määral sellest, kui kinni oled end planeerinud.

soovitus: tee katse, heida pikali, pane silmad kinni ja hinga rahulikult ja sügavalt ning mõtle lihtsalt oma kehale. Tee seda 5 minuti jooksul ja Sa näed, kui pikk võib tegelikult olla 5 minutit. Tarvis oli lihtsalt luua vajalik keskkond. Ühe sellise 5-minutilise seansi vältel võib Su aju teha imesid ja Sa võid teha ära rohkem tööd kui kogu eelnenud aastaga kokku.

6) Sa tõepoolest ei ole lihtsalt efektiivne. Keema saab ajada nii kuuma kui külma vett, lehekülje teksti arvutisse sisestada 5 minuti või terve tunniga, magada võib vabalt 2 tundi üle vajaduse ja end ikka unisena tunda jne. Inimeste harjumustel on väga tugev jõud. Kiputakse kord tulemuse andnut kordama ja kordama. Tegelikult ei ole sugugi fakt, et see tulemus saadi lihtsaimal võimalikul moel.

Soovitus: arenda end neis asjus, kus Sa ei ole eriti efektiivne, kuid mis on Sulle vajalikud ja lase neid teisi asju kellelgi teisel teha.