FOTOD: Järvamaal kontrollis politsei palgiveokit bussipeatuses, koolibuss pidi lapsed maha panema maanteele

 (224)
FOTOD: Järvamaal kontrollis politsei palgiveokit bussipeatuses, koolibuss pidi lapsed maha panema maanteele
Fotod: Delfi lugeja

Järvamaal pidas politsei läinud teisipäeval kinni palgiveoki, mida asus kontrollima ja kaaluma bussipeatuses. Kontrolli ajal saabus peatusesse ka koolibuss, kes aga sinna ära ei mahtunud ja pidi lapsed seetõttu maanteele pidi maha panema. Neljapäeval kontrollis politsei üht palgiveokit nii, et üks sõidusuund oli täielikult kinni. See paneb kutseliste juhtide eestkostjat küsima, miks ei kontrollita raskeveokeid spetsiaalsetel platsidel, kus ei tekitata liiklusohtlikku olukorda.

"Iga päev kuuleme kõikjalt, kuidas politsei rõhub liiklusohutusele," sõnas Delfile kutseliste juhtide eestkostja Tõnu Ehasalu. See on aga tema hinnangul vastuoluline, sest samas tekitab politsei ise liiklusohtlikke olukordi.

6. septembril peatas politsei Järvamaal Säreveres asuvas bussipeatuses palgiveoki ja asus seda kohapeal kontrollima ja kaaluma.

"Samal ajal tuli ka koolibuss, mis oli sunnitud lapsed maha panema maanteele. Veoki roolis oli umbes 25-aastane naine, kes ütles ise ka, et vaadake, buss tuleb tagant, ta ei pääse peatusesse. Selle peale politsei ütles vaid, et küll ta mahub," imestas Ehasalu. "1. septembril nägin, et Paides oli igal ülekäigurajal politseinik. Vaid mõni päev on möödas ja lastakse maanteele lapsed maha panna politsei juuresolekul. Mina leian, et sellel ei ole õigustust," sõnas Ehasalu.

Bussipeatuse juures asula pool on kauplus, mille juures olnud inimesed juhtisid Ehasalu sõnul samuti politsei tähelepanu sellele, et nad liiklust segavad. "Kas sellised kohad on õigustatud kontrolliks? Kas kontroll on tähtsam, kui väikelaste turvaline koolist kojutulek?" küsis Ehasalu, kelle hinnangul peaks politsei järelevalvet teostama selleks ettenähtud aladel.

Seotud lood:

Mehe sõnul mahub sesse bussipeatusesse ainult üks veok, kuid vaid 300 meetrit eemal oli suur plats, kus oleks kontrolli läbiviimiseks piisavalt ruumi olnud.

Ees paremal Särevere bussipeatus, vasakul kauplus. Foto: Ekraanitõmmis / Google Maps

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liikluspolitseinik Meelis Smitt kommenteeris, et teisipäeval kella 10 paiku kontrollisid Põhja prefektuuri ametnikud Järvamaal Türi vallas Särevere alevikus palgiveokit, kuna esialgsel hinnangul võis arvata, et veok koos veosega ületab lubatud kaalu.

"Veok peatati Särevere alevikus bussipeatuse vahetus läheduses, kus on tasane, piisavalt lai, korrektse märgistusega ning mõlemas suunas hea nähtavusega teelõik. Sõiduki kinnipidamisel ja kaalumise ajal jälgisid politseinikud, et seal oleks tagatud kõik turvalisuse nõuded ning vajadusel oldi valmis ka liiklust reguleerima," sõnas liikluspolitseinik.

Smiti sõnul on see bussipeatus ainuke koht Särevere alevikus, kus on kaalumiseks sobiv teepind. "Lähedal asuv plats ei ole nii suur, et veoautoga seal manööverdada. Natuke kaugemal üle silla asuv plats on auklik ja ebatasane ning seal kaaluda ei saa, sest ei saa korrektset tulemust," lausus Smitt. Ta lisas, et kaalumine tuvastas, et veoki kaal oli üle lubatud normi.

Parkla lähedus bussipeatusele on näha ka maanteeameti Targatee rakendusel. Foto: Tarktee

Ehasalu politsei selgitus ei veena. "Kui ilm on hea ja tee on lai ja uus, siis võime lapsed tee peale panna või?" imestas ta.

Samuti rõhutas Ehasalu, et Särevere bussipeatuse lähedal asuv plats on asfalteeritud. "Ma tahaks küsida, millist platsi neil siis vaja on? Kaalumiseks võib olla kuni 10-protsendiline kalle ehk sa võid pooleldi mäe peal kaaluda. Kas see plats on tõesti siis nii kehvas seisus, kus pargivad autod?" küsis Ehasalu. Särevere tankla parklasse mahuks tema hinnangul parkima 7-8 veokit.

Maantee on Ehasalu hinnangul kõige ohtlikum koht, kus raskeveokite järelkontrolli teostada. Seepärast küsis ta, miks ei tee riik selliste kontrollide jaoks sobivaid platse. "Sellest on aastaid juttu olnud," rõhutas Ehasalu, kelle hinnangul oleks ainuõige kontrollida veokeid spetsiaalselt selleks ettenähtud platsidel.

Ehasalu märkis, et ta on näinud, kuidas autot kontrollitakse Tallinna neljarealisel maanteel, kus autod sõidavad kiirusega 110 km/h. Kui seal peaks mõne autoga midagi juhtuma, siis võib järgneda katastroof. "Sellega seatakse ohtu nii teised liiklejad kui ka ennast," nentis Ehasalu.

Politsei kontrollis palgiveokit sulgedes selleks terve sõiduraja. Foto: Delfi lugeja

Näite liiklusohtlikust olukorrast läkitas Delfile üks lugeja ka 8. septembril, mil politsei kontrollis taas üht palgiveokit. Seekord mitte bussipeatuses, vaid keset teed. Kontrolliks suleti terve sõidurada. Lugeja osutas, et vaid saja meetri kaugusel oli parkla, kus oleks saanud veokit ilma liiklusohtlikku olukorda tekitamata kaaluda. "Kas selline käitumine on meie korrakaitsjate poolt normaalne ja inimlik? Saame aru, et riigikassat on vaja täita, aga see hakkab juba absurdseks muutuma," leiab lugeja.

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits on aga teist meelt. Tema hinnangul on veokite kontrollimine teedel vajalik ning see peab toimuma kogu teevõrgul. "Ei ole mõistlik lahendus, kus teel tuvastatakse väliste tunnuste põhjal tõenäoliselt probleemne (näiteks tehnorikkega või väsinud sõidukijuhiga) veoauto, aga peatamiseks ja kontrollimiseks tuleb lasta sellel veel näiteks 20 kilomeetrit kaugel asuvale parkimisplatsile sõita," sõnas Ernits.

Kontroll ei saa olla efektiivne, kui selle toimumise kohad on ette teada.
Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits

"Teiseks, kontroll ei saa olla efektiivne, kui selle toimumise kohad on ette teada. Teadlikult rikkumist toime paneval vedajal peab olema risk karistatud saada igal pool, mitte ainult kindlates kohtades, millest hea tahtmise juures on võimalik eemale hoida," selgitas Ernits.

Samas nentis Ernits, et teedel veokeid kontrollides tuleb tagada kõigi liiklejate ja ka kontrollijate ohutus. "Kui ohutus on tagatud, siis võivad kontrollikohaks sobida ka maanteed ja bussipeatused. Bussipeatustes ja päris teel kontrollimine on siiski pigem erand ja seda tehakse juhul, kui silma jääb ilmselge ohtlik rikkumine, näiteks koorem on kinnitamata, sõiduk on ilmselgelt tehniliselt korrast ära jmt," väitis Ernits.

Särevere juhtumit kommenteerides ütles Ernits, et ta ei tea küll täpsemat tausta, kuid ajakirjaniku kirjelduse põhjal on tema hinnangul ohtlik ka olukord, kus koolibuss õpilased bussipeatuses maha lubab ning lapsed koju saamiseks ikkagi suure liiklusega teed peavad ületama.

Lihtsam on ju tee ääres kaaluda. Kaalutakse kähku ära, tehakse trahv ära ja võetakse järgmine ette.
Tõnu Ehasalu

Praegu on Eestis kolm suuremat platsi, mis on mõeldud raskeveokite kaalumiseks. Need on maanteeameti omandis, kuid politseil on luba neid kasutada.

"Särevere aleviku lähedal sobivat platsi ei ole. Siiani oleme raskeveokite kaalumiseks kasutanud teelaiendeid või bussipeatuste lähedusi. Protseduur võtab aega umbes kümme minutit ning kogu selle aja pöörame tähelepanu kõikide liiklejate turvalisusele," kinnitas Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liikluspolitseinik Meelis Smitt.

Kutseliste juhtide eestkostja Tõnu Ehasalu loetles, et veokite kaalumiseks on platsid Vaidas, Haapsalu lähedal ja Pärnu lähistel, kuid neid politsei ei kasuta. "Nad teevadki kaks kilomeetrit sellest [platsist] eemal, kaaluvad pigem tee ääres. Lihtsam on ju tee ääres kaaluda auto ära, kui hakata sõitma platsile. Kaalutakse kähku ära, tehakse trahv ära ja võetakse järgmine ette kohe. Nagu liinitöö," lausus Ehasalu. Ta viitas, et Pärnu kandis asuvalt platsilt ei lükata talvel lundki ära.

Fooridega kontrollimiseks mõeldud platside rajamist ei ole isegi mitte arutatud.

"Ma olen hästi palju sõitnud Rootsis ja Norras – mitte kuskil ei teostata [kontrolle] tee ääres,"sõnas Ehasalu. Ta kirjeldas, et kontrollimiste jaoks on Skandinaavias spetsiaalsed platsid, mille juures on foorid – kui fooris kollane tuli vilgub, siis peab raskeveok kontrolliks platsile sisse keerama.

Maanteeameti hooldeosakonna juhataja Rainer Kuldmaa tunnistas, et selliste platside rajamist Eestisse pole isegi mitte arutatud. Samas märkis ta, et riigiteede põhivõrgustikul rajamist või korrastamist vajavad parklad on kaardistatud, ja maanteeamet on ette valmistamas riigihanget, et leida parklatesse pinkide, laudade, prügikastide ja tualettide paigaldaja ja hooldaja.

Parklate asukohad Eestis. Foto: Tarktee

Raskeveokite juhtidele teeb Ehasalu sõnul muret ka see, et kuigi seadusega nõutakse neilt puhkepauside tegemist minutilise täpsusega, siis pole juhtidel kohti, kus puhkepause teha. Nagu maanteeameti Targatee kaardiltki näha, on Eestis parklaid ohtralt, ometi asuvad need eramaal ja veokijuhid sinna tukastama minna seetõttu ei saa. Puhkepause võib teha platsidel, mis on mõeldud veokite kaalumiseks, kui see pole liikluskorraldusvahenditega keelatud.

Teisalt pole veokijuhid ainsad, kes igal platsil tegutseda ei saa. Ehasalu viitas, et tanklad kipuvad politseid oma platsidelt ära ajama, sest ei taha, et politsei viiks veokeid nende maale kaaluma. Sama moodi on politseiga hädas näiteks üks Võrumaa söögikoht, kes tegi kevadel pöördumise vallale ja maanteeametisse, kuna politsei kontrollib veokeid otse nende söögikoha ees. Ettevõte oli nii meeleheitel, et oli valmis andma maad riigile rendile, et sinna rajataks kontrollideks sobiv parkla.

Maanteeameti hooldeosakonna juhataja Rainer Kuldmaa sõnul on söögikoha pöördumisele vastus koostamisel.