Virumaa maadleb relvajuhtumitega
Üle poolte kordadest kasutati kuriteo toimepanekuks õhkrelva, 29 protsenti juhtumitest on seotud stardipüstoli ning 9 protsenti tulirelva kasutamisega. Ida prefektuuri pressiesindaja Kristina Kostina toob välja, et enamikel juhtudel kasutataksegi tulistamiseks või ähvardamiseks vabalt kättesaadavaid või soetatavaid esemeid, näiteks ähvardatakse mängu- või gaasipüstoliga.
Kostina sõnul on probleem, et õhkrelvad on kergesti kättesaadavad ja paljude arvates on tegu süütu mänguasjaga. "Lahendus oleks, kui õhk- ja mängurelvad oleksid selgelt eristatavad tulirelvadest. Õhkrelv võiks olla näiteks erkkollane, et oleks kaugelt näha, et tegu pole päris relvaga ning teiseks jätaks võib-olla keegi sellise relvaga vehkimata," ütles Kostina.
Ta toob välja, et kuivõrd politseinikud on treenitud relva kasutamisele vastavalt reageerima, võivad selliste juhtumite puhul, kui keegi vehib tegelikult mängurelvaga, tõsised tagajärjed olla.
Ida prefektuuri mullu Virumaal registreeritud relvajuhtumite puhul oli enamasti tegemist joobes inimese või seltskonnaga, kes lasi õhkrelvast või stardipüstolist oma lõbuks aknast välja või õues. Noorim toimepanija oli 14-aastane ja vanimad üle kuuekümne aasta vanad. Umbes 42 protsenti nendest oli narko- ja/või alkoholijoobes.
Kostina sõnul on nende juhtumite puhul enamasti ähvardatud tapmise, tervisekahjustuse tekitamise, ulatusliku vara rikkumise või hävitamisega. 14 protsenti kuritegusid on toime pandud lähisuhtes olevate inimeste vahel, aga enamasti pole toimepanija ja kannatanu tuttavad.
Mullune väljakutsete statistika kinnitab, et aegkriitiliste väljakutsete arvu kasvu tingis eelkõige relvaga seotud sündmuste sagenemine. Relva ja relvataolist eset kasutades või sellega ähvardades toime pandud kuritegude arv kasvas veidi ning samuti teatati senisest rohkem sündmustest, kus võis relv mängus olla.
Tänavu on Virumaal registreeritud kümme relvajuhtumit.
