Siseminister Mart Helme ütles, et tulevikus võiks luua pikema nimekirja tingimustest, mille puhul on relvaloa andmine absoluutselt välistatud. "Praegu on siin ilmselgelt teatud auke," sõnas ta ja selgitas, et üks suurim auk on, et kantud karistust käsitletakse kustununa ja inimene võib uuesti relvaluba taotleda. "Antud juhul nägime, et 12 aaastat tagasi oli inimesel üks intsident, kus kasutas relva, kodust leiti samuti ebaseaduslikku lõhkeainet. Ta kandis karistuse ära, karistus kustus ja ta sai uuesti relvaluba taotleda," kirjeldas Helme.

Ministeeriumi eesmärk on, et inimelule ja ühiskonnale ohtlikke kuritegusid sooritanud inimestel ei oleks tulevikus võimalik ka pärast karistuse aegumist relvaluba saada. "Ettepaneku kohaselt ei peaks relvaluba saama inimesed, kes on karistatud kuritegude eest, mis on toime pandud kellegi elu või tervise vastu või on seotud tulirelva või laskemoonaga. Samuti ei peaks relvaluba saama terrorismi või riiki õõnestava tegevuse eest. Seda kõike sõltumata karistuse ära kandmisest ja sellest möödunud ajast," ütles minister.

Teiseks tuleb Helme sõnul vaadata üle regulatsioonid, millega saab relvaloa andmisest keelduda. "Inimesel ei pruugi olla kriminaalset registrit, aga kui on info, fikseeritud juhtumid, et inimene on alkoholi või narkootikumide regulaarne tarvitaja, tal on psüühikahäired või muud asjaolud, mille puhul relvaloa andmine peaks olema välistatud, siis neid regulatsioone peaks täpsustama," märkis ta.

Kolmas lünk on Helme hinnangul seotud vaimse tervisega. Ta ütles, et praegu on psühhiaatritõendite andmine suuresti formaalsus: inimene peab relvaloa jaoks saama perearstilt tervisetõendi. Osana tervisetõendist on vaja psühhiaatri hinnangut vaimsele tervisele, kuid psühhiaater on vabalt valitav. Helme sõnul peaks perearst suunama relvaloa taotlejad kindla psühhiaatri juurde, kelle puhul peaks olema välistatud onupojapoliitika.

"Samuti tuleb üle vaadata, mis põhjustel peaks vaimse tervise hindamine olema sagedam kui kord viie aasta jooksul, mil relvaluba on vaja pikendada," sõnas siseminister.

Ministeerium leiab, et tulevikus võiks tervisetõendite andmeid ristkasutada, et fikseeritud info vaimse tervise seisundi muutusest jõuaks ka relvaloa väljastajani ehk politsei- ja piriivalveametini.

Loe pressikonverentsil toimunust Delfi otseblogist.