VIDEO | Mart Helme: peame pikendama nimekirja tingimustest, millega on relvaloa andmine välistatud

 (148)

Siseminister Mart Helme ütles täna õhtul pressikonverentsil, et kahe hukkunuga lõppenud tulistamine Lihulas on eelkõige tõstatanud küsimuse, kuidas relv üldse sellise inimese kätte sai.

Siseminister Mart Helme ütles, et tulevikus võiks luua pikema nimekirja tingimustest, mille puhul on relvaloa andmine absoluutselt välistatud. "Praegu on siin ilmselgelt teatud auke," sõnas ta ja selgitas, et üks suurim auk on, et kantud karistust käsitletakse kustununa ja inimene võib uuesti relvaluba taotleda. "Antud juhul nägime, et 12 aaastat tagasi oli inimesel üks intsident, kus kasutas relva, kodust leiti samuti ebaseaduslikku lõhkeainet. Ta kandis karistuse ära, karistus kustus ja ta sai uuesti relvaluba taotleda," kirjeldas Helme.

Ministeeriumi eesmärk on, et inimelule ja ühiskonnale ohtlikke kuritegusid sooritanud inimestel ei oleks tulevikus võimalik ka pärast karistuse aegumist relvaluba saada. "Ettepaneku kohaselt ei peaks relvaluba saama inimesed, kes on karistatud kuritegude eest, mis on toime pandud kellegi elu või tervise vastu või on seotud tulirelva või laskemoonaga. Samuti ei peaks relvaluba saama terrorismi või riiki õõnestava tegevuse eest. Seda kõike sõltumata karistuse ära kandmisest ja sellest möödunud ajast," ütles minister.

Teiseks tuleb Helme sõnul vaadata üle regulatsioonid, millega saab relvaloa andmisest keelduda. "Inimesel ei pruugi olla kriminaalset registrit, aga kui on info, fikseeritud juhtumid, et inimene on alkoholi või narkootikumide regulaarne tarvitaja, tal on psüühikahäired või muud asjaolud, mille puhul relvaloa andmine peaks olema välistatud, siis neid regulatsioone peaks täpsustama," märkis ta.

Seotud lood:

Kolmas lünk on Helme hinnangul seotud vaimse tervisega. Ta ütles, et praegu on psühhiaatritõendite andmine suuresti formaalsus: inimene peab relvaloa jaoks saama perearstilt tervisetõendi. Osana tervisetõendist on vaja psühhiaatri hinnangut vaimsele tervisele, kuid psühhiaater on vabalt valitav. Helme sõnul peaks perearst suunama relvaloa taotlejad kindla psühhiaatri juurde, kelle puhul peaks olema välistatud onupojapoliitika.

"Samuti tuleb üle vaadata, mis põhjustel peaks vaimse tervise hindamine olema sagedam kui kord viie aasta jooksul, mil relvaluba on vaja pikendada," sõnas siseminister.

Ministeerium leiab, et tulevikus võiks tervisetõendite andmeid ristkasutada, et fikseeritud info vaimse tervise seisundi muutusest jõuaks ka relvaloa väljastajani ehk politsei- ja piriivalveametini.

Loe pressikonverentsil toimunust Delfi otseblogist.

Siseministeeriumi pressikonverents seoses Lihula juhtumiga
Elmar Vaher: Kinnipeetul tuvastati alkoholijoove ja kiirtestiga narkootiliste ainete ja rahustite tarbimine. Tervisetõend: PPA relvaluba välja andes lähtub perearsti hinnangust. PPA usaldab Eesti arstisüsteemi, kus peaks toimuma kvaliteedikontroll. Peab küsima, kas praegune süsteem tervisetõendi saamiseks on piisav, sest olles olnud pikalt politseinik ja uurinud vägivallakuritegusid kümneid aastaid - suurem osa pannakse toime väga keerulistes psühholoogilistes seisundites. See on kasvav küsimus ja relv ebastabiilse inimese käes on väga suur oht.
Mart Helme: Arutatakse nagu Eestis oleks väga palju relvi, aga ei vasta tõele. Eestis on EL-i keskmisest pisut karmimad nõuded relva saamisel. Eesti ei eristu mitte kuidagi leebema relvataotluse korra poolest ümberkaudsetest riikidest. Kui on ettekujutlus avalikkuses, et kuritegusid pannakse toime ametlikult inimeste käsutuses olevate relvadega, siis ka see pole päris adekvaatne. Politsei statistika kaudu umbes pooled kuriteod pannakse toime seaduslikud ja pooled ebaseaduslike relvadega. Kui nõukogude väed Eestist lahkusid, jäi neist maha palju illegaalseid relvi. 
Elmar Vaher: kinnipeetud mehel oli 4 seaduslikku relva, kõik relvad on politsei kätte saanud. Teo toimepanekul kandis mees kolme relva. Teo motiiv: inimene on ütlused andnud, aga neid kommenteerida veel ei saa, sest asja uuritakse. Politsei teab, kus ta oli enne avariid ja sestap julgeb öelda, et pani kuritegu toime üksinda.
Abipolitseinike kvalifikatsiooninõudeid pole leevendatud. Neil jäeti eriolukorra ajal ära pärast esmase taseme väljaõpet 100 tunni praktikanõue, sest meil oli vaja kiiresti inimesi piirile, kontrollima saarte karantiini käigushoidmist, abijõudusid 2+2 reeglite järgimiseks. Kõik muud väljaõppe tingimused jäid samaks ja neid täideti.
Opositsioon on tõtanud tragöödiat ära kasutama, Katri Raik on kirjutanud artikli ja sotsid teinud avalduse, kus väidetakse, et eriolukorra ajal kehtestatud muudatused leevendasid või kaotasid relvaloa taotlemise tingimusi. Ei vasta tõele. Mingeid tingimusi ei muudetud ega leevendatud. Eriolukorra ajal ei väljastatud relvalubasid üldse, olemasolevaid pikendati. 
Politsei saatis välja eriüksuse - see on väga oluline nüanss, neil on vastav varustus ja väljaõpe. Kujutame ette, et esimese väljakutse peale oleks Lihula politseijaoskonnast sõitnud välja üks naispolitseinik, üks meespolitseinik, kel oleks autos olnud kaasas lisavarustus soomusvesti ja muu näol, aga poleks seda kandnud, sest läksid esimese väljakutse peale liiklusõnnetust lahendama. Meil oleks siis võib-olla kahe politseiniku laibad praegu.
Politsejõude võiks üle Eesti rohkem olla.Me teame, et ainult kutseliste politseinikega kogu küsimust lahendada ei saa, abipolitseinikud pisut leevendavad olukorda, aga nad on siiski vabatahtlikud. Me saame valusaid õppetunde, aga püüame neist õppida ja leida vahendeid, et olukorda parandada.
Mart Helme maapiirkondade politseijõududest: toodi välja, et seal polnud patrulli ja kui oleks olnud, oleks kõik korras. Asi on nüansirikkam. Lihula-sarnaseid asulaid on Eestis umbes 100. Meil peaks olema 1100 politseinikku lisaks, see on 37 miljonit aastas lisaks, et saaksime Eesti asulad suuremate jõududega katta. Ma ei taha inimeste elu rahas mõõta, aga see pole nipsu laskmine.
Mart Helme: relvaloa andja on praeguseks töölt lahkunud ja see on kahetsusväärne, et see kõik nii läks.
Haapsalu ja Pärnu linnas oli tol ööl väga palju tööd, soe ilm ja palju inimesi väljas. Läheduses polnud tol ajal seepärast patrulli. 
Kurjategija tegutses üksi, politsei pole leidnud tõendeid, et oleks olnud kaasosalisi. 
Laste seisund pole väga hea, aga nende elu pole ohus.
PPA peadirektor Elmar Vaher räägib, et politseipatrull reageeris Lihula juhtumile Pärnust ja lõpetas eelmist väljakutset, kuni tuli teade tulistamise kohta. Kiirreageerimisüksuse reageerimisaja sisse kuulus varustuse kontroll, ettevalmistus.
Tervisetõendite ristkasutus: kui ühes eluvaldkonnas tervisetõend väljastatakse ja hinnatakse vaimset tervist, siis see info võiks olla ka teiste lubade väljastajatele kättesaadav.
Relv ise ei tee midagi, inimeste meelsus ja käitumine teeb. Vaimse tervise hindamise protsessi oleks vaja kohendada: täna on süsteem selline, et perearsti juurde tuleb minna tervisetõendit võtma ja ta kaasab psühhiaatri, kuid me pole alati veendunud, kas see on sisuline või formaalne. Üks võimalus kehtestada olukord, kus riigil tunnustatud eksperdid, inimesed, keda on eri menetlustes kasutatud senigi. Samuti tervise hindamise sagedus: alati ei jõua kõik markerid, mis inimese elus toimuvad, otsustajateni, näiteks pärast relvaloa saamist võib inimene hakata depressiooniravimeid tarvitama, aga see ei jõua ametkondadeni.
Politseil on õigus mitte anda relvaluba inimestele, kes oma tegevusega näitavad, et pole valmis relva kandma, on ühiskonnas turvatunnet mitte tekitavad, satuvad alkoholijoobes näiteks kainestusmajja, lähisuhtevägivallaga seotud vms. Seda regulatsiooni saame korrastada ja vaatame üle, milliseid kriteeriume tuleb edaspidi arvestada, et sellised isikud kaalutlusõigusega relva ei saaks.
Sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar: oleme kaalunud kolme muudatusvarianti. Üks on relvaloa andmist välistavate tingimuste loetelu tekitamine: kui inimene on pannud toime elu- või tervisevastase kuriteo, on olnud tulirelvaga seotud kuriteo eest süüdi mõistetud, näiteks ebaseaduslikku lõhkeainet omanud, need isikud, kes tegelevad riiki õõnestava tegevuse või terrorismiga. Praegune seadus: raske tervisekahjustuse tekitamine, karistuse ära kandnud, siis 20a pärast potentsiaalselt võimalik relvaluba taotleda. Kerge tervisekahjustuse puhul peaks samuti tulevikus olema välistatud relvaloa saamine.
Lünk on vaimse tervisega. Ei saa anda hinnangut Lihula tulistaja vaimsele seisundile, aga psühhiaatritõendite saamise tänane kord on sisuliselt formaalne. Kui inimesel on olnud varasemaid raviprotseduure, võib saada perearstilt saatekirja ja valida ise psühhiaatri, kellelt saab tõendi. Perearst peaks ta suunama hoopis kindla, kontrollitud, atesteeritud psühhiaatri juurde, kelle puhul peaks olema välistatud igasugune onupojapoliitika, formaalne tõendi väljastamine.
Tuleb vaadata üle regulatsioonid, millega saab relvaloa andmisest keelduda. Inimesel ei pruugi olla kriminaalset registrit, aga kui on info, fikseeritud juhtumid, et inimene on alkohooli või narkootikumide regulaarne tarvitaja, tal on psüühikahäired või muud asjaolud, mille puhul relvaloa andmine peaks olema välistatud, siis neid regulatsioone peaks täpsustama.
Siseminister Mart Helme: me oleme hommikust saadik siseministeeriumis arutanud, millised on meie esmased järeldused, mis on vajaka ja mida saab ja peab muutma. Keskne küsimus on, kuidas relv niisuguse inimese kätte sattus. Oleme vaadanud meie seadusandlust ja järeldanud, et peame tegema kaks sammu: peame andma pikema nimekirja nendest tingimustest, mille puhul relvaloa andmine on absoluutselt välistatud. Praegu on siin ilmselgelt teatud auke. Üks kõige suurem auk on, et kantud karistust käsitletakse nagu see oleks kustunud ja inimene võib uuesti relvaluba taotleda. Antud juhul nägime, et 12a tagasi oli inimesel üks intsident, kus kasutas relva, kodust leiti samuti ebaseaduslikku lõhkeainet. Ta kandis karistuse ära, karistus kustus ja ta sai uuesti relvaluba taotleda. Siin on väga selge lünk.