VIDEO JA FOTOD | Tartu endine abilinnapea Valvo Semilarski mõisteti toimingupiirangu rikkumises osaliselt süüdi

 (52)
Lisatud Semilarski ja prokuröri kommentaarid!

Tartu maakohus kuulutas täna otsuse, millega tunnistas endise Tartu abilinnapea Valvo Semilarski toimingupiirangu rikkumises osaliselt süüdi ning mõistis talle rahalise karistuse. Semilarski kinnitas pärast otsuse kuulutamist, et ta pole korruptsiooniga tegelenud ja kaebab otsuse edasi.

Kohus tunnistas Valvo Semilarski süüdi AS-iga Eviko seotud toimingupiirangu rikkumises ja AS-iga Aqua Marina seotud toimingupiirangu rikkumises seoses 06.06.2017, 19.09.2017, 23.05.2017 peetud Tartu linnavalitsuse istungitega ning sama aasta 1. juunil toimunud Tartu linnavolikogu istungiga. Kohus leidis, et Tartu linnavalitsuse istungi protokollidest nähtub, et istungitest osa võtnud Semilarski ei taandunud kordagi AS-iga Eviko ja AS-iga Aqua Marina seotud küsimuste arutelust, sh otsustuste vastuvõtmisest.

Linnavalitsuse otsustusest sõltus aga see, et mingi konkreetne asi saaks töösse minna, ja kuivõrd sisuliselt võib tekkida olukord, kus linnavalitsuse liikmed ei jõua konsensuslikule otsustusele, mis omakorda tähendaks otsustuse vastu võtmiseks hääletamist, siis võib tekkida olukord, kus linnavalitsuse liikme häälel on määrav jõud, et otsus saaks häälte enamusega vastu võetud.

Karistuse mõistmisel asus kohus seisukohale, et Semilarski karistamine vangistusega ei ole põhjendatud, vaid karistuse eesmärkide saavutamiseks piisab tema karistamisest karistusseadustiku paragrahvi 300-1 lõike 2 järgi keskmises määras rahalise karistusega. Karistuseks mõistis kohus rahalise karistuse 250 päevamäära (päevamäär 70,12 eurot) suuruses ehk 17 530 eurot. Karistusaja hulka arvestatakse Semilarski kahtlustatavana kinnipidamise aeg, seega tuleb kandmata karistuseks lugeda 241 rahalise karistuse päevamäär ehk 16 898,92 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda ositi alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.

Seotud lood:

Kohus otsustas Semilarski mõista osaliselt õigeks süüdistuses toimingupiirangu rikkumises AS-iga Rand & Tuulberg Grupp ja AS-iga Vallikraavi Kinnisvara seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel. Kohus tuvastas, et Semilarski ja Aivar Tuulberg ei ole isiklikult tuttavad ning ei käi omavahel läbi. Asja analüüsides asus kohus seisukohale, et kuigi Semilarski puhul on võimalik rääkida kaudsest tahtlusest, ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et ta pani toimingupiirangu rikkumise toime vähemalt otsese tahtlusega. Seetõttu on Semilarski vastutus toimingupiirangu rikkumises seoses AS-iga Vallikraavi Kinnisvara ja AS-iga Rand & Tuulberg Grupp välistatud.

Semilarski tunnistati osaliselt õigeks ka AS-iga Aqua Marina seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel: 08.08.2017 istungil korralduse nr 781 vastuvõtmisel ja 19.09.2017 istungil korralduse nr 918 vastuvõtmisel. Hinnates Semilarskile esitatud süüdistust toimingupiirangu rikkumises seoses AS-iga Aqua Marina seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel on kohus seisukohal, et 08.08.2017 ja 19.09.2017 istungil vastu võetud korralduste puhul puudub rahaline väärtus.

Arvestades eeltoodut, on nimetatute puhul kohtu hinnangul tegemist väärteotunnustega tegudega korruptsioonivastase seaduse paragrahv 19 järgi. Kohus leidis, et mõlema teo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks üle kolme aasta ning käesoleval juhul peaks kohus lõpetama nende osas kriminaalmenetluse. Kuivõrd seetõttu pole väärteomenetluse alustamine enam võimalik, tuleb Semilarski neid puudutavates etteheidetes õigeks mõista.

Lisaks mõistis kohus tehtud otsusega Semilarski kasuks Eesti Vabariigilt 46 476,37 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Menetluskuludena tuleb Semilarskil tasuda riigieelarvesse sundraha 876 eurot. Taotluse tunnistada korruptsioonivastase seaduse paragrahv 7 lõige 1 punkt 4 põhiseadusvastaseks ning taotluse Semilarskile ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamiseks jättis kohus rahuldamata, taotluse Semilarskile mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema osas kohtueelses menetluses avaldatuga jättis kohus läbi vaatamata.

Tegemist on jõustumata kohtuotsusega. Ringkonnakohtusse tuleb apellatsiooonkaebus esitada seitsme päeva jooksul.

Semilarski: otsus tuleb edasi kaevata, prokuratuur pole veel otsust langetanud

“Minu jaoks on otsus üllatav ja jätkuvalt kinnitan, et ei ole tegelenud korruptiivsete tegevustega. Kindlasti tuleb tutvuda kohtuotsusega ja teha omad järeldused, aga esimene emotsioon on selgelt, et asi läheb edasikaebamisele,” ütles Semilarski pärast otsuse kuulutamist ajakirjanikele.

Ta märkis, et tegemist on kohtuajaloos pretsedendiga, kus heidetakse ette toimingupiirangu rikkumist tutvus- ja sõprussidemete kaudu. “Sinu eraelu ja töised tegemised Tartu linnavalitsuses on kokku seotud ja veelkord kinnitan: olles tööl Tartu linnavalitsuses, käitusin oma parimate oskustega ja andsin endast parima ning on väga kahetsusväärne olla selles olukorras. Kuid selge on see, et selle sama eelpool nimetatud pretsedendi tõttu tuleb see asi edasi kaevata ning katsuda võtta selgust kõrgemates kohtuastmetes,” leidis Semilarski.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri Ken Kiudorfi sõnul on prokuratuur rahul, et kohus nõustus selles õiguslikult keerukas ja nüansirohkes vaidluses valdavas osas prokuratuuri süüdistustega. “Küll aga on sellele vaatamata kahetsusväärne, et õiguskaitseasutustel on põhjust taoliste juhtumitega tegeleda. Nüüd ootame ära kohtu kirjalikud põhistused ning olles nendega tutvunud, võtab prokuratuur seisukoha apellatsiooni esitamise osas,” ütles Kiudorf.

Semilarski ja Suvorovi kohtusaaga

2017. aasta oktoobris peeti altkäemaksu kahtlusega kinni Tartu abilinnapead Valvo Semilarski ja Artjom Suvorov, keda kahtlustati mitmes korruptsioonikuriteos.

Suvorovile esitatud süüdistus korduvas altkäemaksu võtmises ja kelmuse katses ei olnud kohtute hinnangul eluliselt usutav ja tänavu jaanuaris jõustus tema suhtes õigeksmõistev otsus.

Tartu maakohus jõudis sellele otsusele juba mullu märtsis, kuid prokurör esitas kaebuse ringkonnakohtule, mis ei rahuldanud möödunud aasta oktoobri lõpus prokuröri kaebust, jättes muutmata Tartu maakohtu 23. märtsi otsuse. Riigikohus keeldus 29. jaanuari määrusega Lõuna ringkonnaprokuratuuri kassatsioonkaebust menetlemast.

2019. aasta augustis teatas prokuratuur, et ka Semilarski süüdistamiseks altkäemaksu võtmises pole piisavalt tõendeid — siiski esitati süüdistus toimingupiirangu rikkumises.

Ligi kaks aastat alusetu altkäemaksukahtluse all olnud endine Tartu abilinnapea Valvo Semilarski esitas Tallinna halduskohtule kaebuse, milles nõuab prokuratuurilt ebaõige väite ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist.

Süüdistuse kohaselt osales Tartu endine abilinnapea Valvo Semilarski aastatel 2015 kuni 2017 kokku enam kui kolmekümnel korral linnavalitsuse istungitel otsuste vastuvõtmises või nendele eelnenud toimingute tegemises, millest oleks end isiklike huvide tõttu pidanud taandama. Toimingud ja otsused, millest Semilarski end ei taandanud, olid muuhulgas seotud Tartu linnas tegutsenud äriühingutega, mille omanike või juhtidega ta töövälisel ajal isiklikul tasandil aktiivselt suhtles.