Üsna kummaline juhtum pärineb aastast 2000, mil Sindis üritati pangaautomaati röövida sibiautoga. Seal asus rahaautomaat kaupluse klaasseintega eesruumis. Sibiauto põrutas hoonesse sisse ja lükkas automaadi meetri ulatuses poesaali. Siis aga plaan takerdus - sibiautot ei suudetud enam hoonest välja tagurdada. Juht põgenes sõiduautoga. Meedia kajastas toona, et kohalikud olid kuulnud vaid põgeneva auto kummide vilinat.

2008. aastal aga šokeeris Rõuge aleviku elanikke rööv, kus öösel varastati kaupluse tuulekojast Hansapanga sularahaautomaat. Hoone asub aleviku keskel ja ülakorrusel on isegi korterid, ent keegi ei kuulnud midagi. Ilmselt viidi pooletonnine rahamasin minema järelkäruga autoga. Hansapank tunnistas, et röövitud automaat polnud seina müüritud, vaid põranda külge kinnitatud. Sama aasta mais varastati Luunja poe eest samuti Hansapanga automaat. TV3 "Seitsmesed uudised" kajastasid siis, et sularahautomaat tõmmati arvatavasti trossidega põranda küljest lahti ning üks polt läks koguni pooleks. Kohalikele oli see suur üllatus, kui hommikul enam rahaautomaati poes polnud.

2010. aastal murti Järva-Jaanis sisse kohalikku kauplusesse ning hiljem ka välisseinas olevasse sularahaautomaati. Viimase süütas varas hiljem põlema. 2012. aastal üritasid sulid varastada raha Kohtla-Järvel Swedbanki kontori sularahaautomaadist. Nad lõhkusid kontori klaasseina ning tõmbasid auto ja trosside abil rahaautomaadi tänavale. Seejärel põgenesid nad sündmuskohalt, raha nad automaadist kätte ei saanudki. Kohtla-Järvel üritati pangaautomaadist - sedapuhku SEBi oma - raha kätte saada ka mullu sügisel. Kurjategijad raha ei saanud, ent röövi käigus tekitatud kahju ulatus kümne tuhande euroni.

Suli üritas pääseda automaadi "ajju"

Ajad on muutunud - küberkuritegevus tõstab aina enam pead ning muutunud on ka meetodid, kuidas pangaautomaate röövida. 2016. kevadel ja suvel toimusid Tallinnas ja Harjumaal mitmed ründed pangaautomaatidele. Kurjategijate eesmärgiks oli pangaautomaate kahjustades pääseda ligi automaadi "ajju" ning anda sellega sularahaautomaadile korraldus väljastada sularaha. Kõik lõhkumised jäid katsestaadiumisse ning politseile teadaolevalt raha keegi ei saanud.

Kurjategijate eesmärgiks oli pangaautomaate kahjustades pääseda ligi automaadi "ajju" ning anda sellega sularahaautomaadile korraldus väljastada sularaha.

Politsei pressiesindaja Marie Aava selgitas Delfile, et 35-aastane Ukraina kodanik puuris 2. mai öösel Sõle tänava panga sularahaautomaadi korpusesse avause ning püüdis seejärel sularahaautomaadi juhtmed ühendada enda sülearvutiga, sekkudes nii panga sularahaautomaadi andmetöötlusprotsessi, eesmärgiga saada automaadist sularaha. "Kuritegu jäi lõpule viimata, sest aukude puurimise tõttu hakkas tööle signalisatsioon ning G4S turvatöötajad pidasid mehe kinni. Mees võeti eeluurimise ajaks vahi alla," rääkis Aava.

Hiljem mõisteti ta kohtus süüdi. Sama aasta juunis ja juulis toimus Harjumaal aga veel lisaks viis sarnast kuriteoepisoodi. Tegutsemismuster oli sarnane - pangaautomaatide esipaneelide sulatamiste ja puurimistega üritati sekkuda andmetöötlusprotsessi, eesmärgiga saada pangaautomaadist sularaha. Ka need sulid saadi kätte.