„Mille eest ma makse maksan, kui ma politseilt mingit abi ei saa,“ pahandas S1 nime kandvat poeketti pidav Tedremäe.

17. septembri hommikul piilusid kaks meest nende poe uksest sisse ja kui nad nägid sobivat hetke, rabasid nad riiulilt kolm jopet ja jooksid nendega minema. Varguse peale hakkas piiksuma poe turvavärav, müüja kutsus paanikanupuga kohale turvafirma ja helistas politsei telefonile 110, et politsei saadaks patrulli kohale.

Turvakaamerate video vargusest.

Mere puiesteel paikneva poe turvatehnikasse oli korralikult investeeritud, mistõttu varaste kohta olid olemas hea kvaliteediga pildid. Politsei telefonile 110 vastanud häirekeskuse töötaja aga keeldus patrulli kohale saatmast, viidates sellele, et poes olid kaubad avalikult välja pandud.

Kui poemüüja teatas parasjagu linnast väljas viibinud Tedremäele ja Sarvinile, et politsei patrulli ei saada, hakkas Sarvin ise 110sse helistama. Vastuseks nõudmisele patrull kohale saata kostus numbrilt 110 vaid rutiinne küsimus: „Kas te avalduse olete kirjutanud?“

Tallinnasse jõudnud Sarvin läks koos müüjaga Balti jaama turule varastatud kaupa ja vargaid otsima. Kohe turule jõudes põrkasid nad kokku esimese vargaga, kelle nimeks on Maksim. Müüja jälgis märkamatult Maksimi, kes soetas endale ühest saialetist viinapudeli ja ostis paki suitsu, sellal kui Sarvin helistas politseisse ja teatas, et nad on suutnud varga iseseisvalt üles leida.

Seekord tuli patrull kiirelt kohale ja varast võeti kinni ja viidi kohe ka politseijaoskonda. Tedremäe selgitas, et kui politsei oleks oma patrulli kohe esimese kõne peale kohale saatnud, oleks olnud lootus kokku enam kui 200 eurot maksvad joped tagasi saada, praegu pidid nad leppima vaid sellega, et õnnestus üks varas tabada.

Nimelt realiseeritakse varastatud kraami enamasti Balti jaama turul, mistõttu patrull oleks pidanud vaid kontrollima kas Viru väljaku ja Balti jaama turu vahelist trammiliini või tegema ringi turul endal. Just selle teadmise tõttu oskaski Sarvin Balti jaama turule varastatud asju otsima minna.

Mis Maksimi puudutas, siis oli ta paar päeva vahi all ja lasti enne 48 tunni möödumist uuesti vabadusse. Sarvin ja Tedremäe panid Facebooki ka teise varga pildi ja sealt teadsid inimesed öelda, et see võiks olla üks Aleksandri nimeline mees. Nad andsid selle info edasi ka politseisse, kust öeldi, et teine varas pole ikkagi Aleksandr. Teise varga isikut seni tuvastatud pole.

Aastate jooksul on nende poest korduvalt varastatud, osa vargaid on ka kätte saadud, aga ühtegi senti tagasi pole nad saanu. Juba põhimõtte pärast ei jäta nad ühtegi vargust tähelepanuta, vaid üritavad alati vargaid nende tegude eest vastutama panna.

Mis aga Tedremäed eriti pahandab, on see, kui palju vaeva ja raha kulub selle peale, et paari vargaga tegeleda. Kolmapäeval tegeles sellega tema koos mehega, lisaks müüja. Neil kahel läks selle peale sisuliselt kaks tervet päeva. Politseis tegeles sellega kõigepealt 110 töötaja, siis kaks varga kinni võtnud kaks patrullpolitseinikku, siis uurija, millalgi tuleb prokurör, kaitsja, kohtunik, kohtusekretär jne. Rohkem kui kümnele inimesele tuleb palka maksta, et paari vargaga võidelda.

„Kui palju läheb see jama riigile maksma,“ küsis Tedremäe, keda teiselt poolt häiris see, et Tallinna kesklinn on täis turiste ja taskuvargaid, aga politseid näeb seal harva.

Tedremäe ütles, et politseinikud ise teavad ka, kui tühja tööd nad varastega teevad ja tunnistavad seda ka neile. Täna tehakse protokoll, varas lastakse politseijaoskonna uksest välja ja varsti on ta jälle tagasi.

Aastate jooksul on tema poest korduvalt varastatud, osa vargaid on ka kätte saadud, aga ühtegi senti ta tagasi pole saanud.

Häirekeskus: osa kõnede infot ei edastatud nõuetekohaselt politseile

Häirekeskusele tulnud esimese kõne hädaabinumbrile 110, milles teatati poest jopede vargusest, menetles häirekeskuse päästekorraldaja korrektselt ning edastas info kohe politseile. Päästekorraldaja oleks pidanud hoiduma informeerimast helistajat patrulli mittetulekust, sest patrulli saatmise/mittesaatmise otsuse teeb politsei.

Häirekeskusele tulnud järgnevate kõnede teavet ei edastatud nõuetekohaselt politseile ning häirekeskus möönab, et suhtlemine helistajaga ei olnud professionaalne. Häirekeskus tegeleb kindlasti personaalselt konkreetse päästekorraldajaga, et edaspidi ebakorrektsust vältida.

Viimase kõne info varga leidmisest Balti jaamast edastas häirekeskus nõuetekohaselt politseile ning patrull saadeti kohale.

Põhja prefekti politseinõunik Aare Ehandi: politsei sai telefonitsi piisavalt hea kirjelduse varastest

17. septembril kella 10 ajal helistati politsei hädaabinumbril 110 ja anti teada, et umbes 15 minutit varem on poest varastatud paar jopet. Vargad lahkusid, kuid nende tegevus jäi turvalindile. Häirekeskuse töötaja võttis teate vastu, samuti suhtles poe turvamehega, kes andis varaste isikukirjelduse, mis kohe edastati piirkonnas liikunud patrullidele.

Vargad võtsid joped avalikust väljapanekust, mitte näiteks ei murtud sisse mõnda kappi ega toimunud muul moel lõhkumist, ei jäänud ka vargusest jälgi, mida politsei saanuks hiljem sündmuskohal fikseerida. Kuna vargad olid poest mõnda aega tagasi lahkunud ja turvatöötaja andis telefonitsi piisavalt täpsed isikukirjeldused, ei olnud patrullidel ka kohest vajadust tulla poodi salvestist vaatama.

Kui politsei sai mõni aeg hiljem teate, et võimalik varas võib olla Balti jaama kandis, pidas lähim patrull mehe ka kinni ning viis ta jaoskonda.