Kohus leidis, et kuigi on olemas karistusseadustikust tulenev formaalne alus kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks, ei ole tema vabastamine praegusel ajal põhjendatud. Seda ei võimalda Polištšuki varasem elukäik, samuti tema käitumine karistuse kandmise ajal, teatas Tartu kohtute pressiesindaja.

Vangistuse ajal on Polištšukki 2009. aasta septembris karistatud distsiplinaarkorras. Seega pole kinnipeetav ka vanglas käitunud õiguskuulekalt. Järelikult on kohtu hinnangul Polištšuki allumine ka kriminaalhoolduse käitumiskontrollile kaheldav.

Kohus arvestas kinnipeetava ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel ka toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leidis, et ärakantud karistuse aega ei saa pidada piisavaks võrreldes toimepandud esimese astme ja isikuvastase kuriteo raskusega.

Samuti peaks Polištšuk kohtu hinnangul enne vangistusest vabastamist läbima tema individuaalses täitmiskavas soovitatud sotsiaalprogrammi, mis on tal praeguseks läbimata.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak ei toetanud tänasel kohtuistungil Polištšuki ennetähtaegset vabastamist.

Polištšuk tunnistati Tallinna linnakohtu 5. mai 2004 otsusega süüdi 1999. aasta oktoobris omakasu ajendil Mait Metsamaa tahtliku tapmise organiseerimises. Talle mõistetud üheksa-aastase vangistuse kandmine algas 5. mail 2004 ja karistuse hulka arvati ka varem ärakantud kolme kuu ja ühe päeva pikkune eelvangistus. Polištšuki karistuse kandmise aeg lõppeks selle täielikul ärakandmisel 1. veebruaril 2013.

Tänast kohtumäärust saab vaidlustada kümne päeva jooksul.