Vangide arv on Eestis olnud aastaid langustrendis. 2020. aasta alguses oli vange kokku 2477, aasta lõpul 2348, kellest 1882 olid süüdimõistetud ja 466 vahistatud. Süüdimõistetute arv vähenes möödunud aastaga 102 võrra, vahistatute arv 27 võrra ning süüdimõistetud kriminaalhooldusaluste arv vähenes 307 võrra, möödunud aasta lõpus oli neid 3844. 2005. aastal oli vanglates ja arestimajades kokku umbes 5000 süüdimõistetut ja vahistatut.

Viiruse leviku ohu tõttu oli aasta vältel piiratud erinevate sotsiaalprogrammide ja teiste kasulike oskuste arendamiseks mõeldud tegevuste läbiviimine. Sotsiaalprogramme läbis 2020. a 472 süüdimõistetut (2019. aastal 761), 837 kriminaalhooldusalust (2019. aastal 1106) ja 32 vahistatut (2019. aastal 29). Kõige rohkem osalejaid oli ka sel aastal sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ (lõpetajaid 517, aasta varem 713).

Põhikoolis ja gümnaasiumis õppinud vangide arv jäi 2021. a samale tasemele, mis aasta varem: 2020/21. õppeaasta alguses õppis põhikoolis 66 vangi (aasta varem 63) ja gümnaasiumis 59 vangi (aasta varem 64). Üks kinnipeetav osales kõrgharidusõppes (2019. aastal samuti üks). Vähem alustati kutsehariduse omandamist ja osaleti riigikeele kursustel, sest erinevalt üldõppest, ei olnud neid võimalik läbida kaugõppes. Kutsehariduse omandamist alustas 169 vangi (aasta varem 223). Riigikeele kursustel alustas 2020. aastal õppimist 286 vangi (aasta varem 348) ning kursuse lõpetas positiivse tulemusega 106 kinnipeetavat (aasta varem 168).

Vanglakaristuse kandmise ajal suri möödunud aastal tsiviilhaiglas viis vangi, vanglates üheksa (aasta varem oli surmajuhtumeid 15). Levinumad surma põhjused olid pahaloomulised kasvajad ning südame- ja veresoonkonna haigused. Enam kui kolmandik haiguse tõttu surnutest olid HI-viiruse kandjad. Enesetappe oli 2020. aastal 3 (aasta varem 4).

Möödunud aastal ei toimunud kinnise vangla territooriumilt ega vangi saatmisel väljaspool vanglat ühtki põgenemist.