Valitsus otsustas küberkelmuses süüdistatava Tšaštšini USA-le välja anda

 (53)
NU8H8654
Politsei otsis aastaid tagasi läbi küberkuritegudes süüdistatava Tšaštšini Tartu kontori.Foto: Jassu Hertsmann

Valitsus otsustas tänasel istungil Eestis esialgu suures küberpettuse süüasjas õigeks mõistetud Vladimir Tšaštšinit USA-le kohtumenetluseks välja anda.

Ameerika Ühendriikide taotlus isiku väljaandmiseks tugineb 8. veebruaril 2006. a allakirjutatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelisele väljaandmislepingule, mille kohaselt kohustuvad riigid teineteisele välja andma isikud, keda kahtlustatakse, süüdistatakse või on süüdi mõistetud kuriteos, mis on mõlema riigi seaduste alusel karistatav vabadusekaotusega rohkem kui üks aasta või raskema karistusega.

Vladimir Tšaštšinit süüdistatakse Ameerika Ühendriikides 2007. aastast kuni 2011. aasta oktoobrini internetipettuse korraldamise vandenõus, vandenõus arvutisse sissetungi toimepanemises, internetipettuses, pettuse edendamist soodustavas sissetungis arvutisse, andmete saatmise teel arvutisse sissetungimises, rahapesus ning rahalistes tehingutes varaga, mis on saadud ebaseadusliku tegevuse teel.

Väljaandmise õiguslikku lubatavust hindab Harju maakohus, kelle määruse peale on võimalik esitada määruskaebus Tallinna ringkonnakohtule, ning ringkonnakohtu määrus on lõplik. Nii Harju maakohus kui ka Tallinna ringkonnakohus on leidnud, et isiku väljaandmise üldtingimused on täidetud ning Ameerika Ühendriikidele väljaandmine on õiguslikult lubatav.

Seotud lood:

Pahavarameistrid

Tšaštšin suutis väidetavalt rajada keerulise võrgustiku, mis teenis talle miljoneid dollareid tulu. Suurim Tšaštšini ja tema mõttekaaslaste loodud pahavara kandis nime DNS Changer, mis paigutati tasuta videoprogrammi sisse ja mis muutis inimese teadmata arvuti võrgusätteid. Selle tulemusena ei toiminud arvuti internetiliiklus enam läbi internetioperaatorite, kellega kasutajal oli leping sõlmitud, vaid läbi kelmide serverite. Nii said kelmid kontrollida nelja miljoni isiku arvuti internetiliiklust ja neile edastatavat reklaamivoogu.

Eelmise aasta aprillis alanud kohtuprotsessil eitasid Tšaštšin ja koos temaga kohtu ette astunud oma süüd. Harju maakohus mõistiski nad õigeks ja viitas prokuratuuri tehtud menetlusvigadele.

Riigiprokuratuur ei ole aga maakohtu otsusega rahul ja andis sisse ka apellatsiooni.