Valgevene kurjategijad tegelesid Eestis hästi organiseeritud autovargusega

 (23)
pilt
piltFoto: Ilmar Saabas

Eelmise aasta augustist alates käisid Valgevenest pärit autovargad viiel korral Eestis ning varastasid kuus ja üritasid varastada veel nelja sõidukit.

Mullu 26. augustist alates käisid 52-aastane Ihar ja 48-aastane German mitmel korral Eestis, eesmärgiga varastada vähemalt kümme sõidukit. Kuuel korral see õnnestus, neljal juhul jäi vargus erinevatel põhjustel lõpule viimata. Meestel oli tehtud korralik eeltöö, mis tegi autode varguste ärahoidmise omanike jaoks peaaegu võimatuks, teatas Lääne prefektuur.

Ühel juhul kaasasid mehed ka 45-aastase Larysa, kelle kaasabil varastati Tartust ühe ööga kaks sõidukit.

Sõidukite vargused ja varguse katsed pandi toime Tartus, Võrus, Viljandis, Pärnus ja Tõrvas.

Lääne prefektuuri kriminaalbüroo eriasjade uurija Priit Schvede sõnul valisid mehed sõidukid välja autode müügiga tegelevatelt internetilehekülgedelt, nagu näiteks Auto24. Samuti otsiti sõidukeid erinevatelt Eesti automüügi platsidelt.

Kuna müügikuulutuste kaudu oli võimalik teada saada sõiduki VIN-kood, kasutasid varguste toimepanijad selle ära. Interneti teel saadud andmetega valmistati juba eelnevalt sõidukitele võltsitud Valgevene tehnilised passid ning vajalikud kindlustusdokumendid. Mitmel korral vaadati internetist välja sõidukid, mis ei olnud veel Eestis arvele võetud ja millel puudusid siinsed registreerimismärgid. Siis valmistati sõidukitele dokumendid Valgevene numbritele, mis olid varaste kasutuses. „Varaste isu oli suur: nende käest leitud märkmete kohaselt oli neil valmis vaadatud üle 10 sõiduki erinevates Eesti linnades,“ selgitas Schvede.

Teades täpselt, millist sõidukit varastama tuldi, võeti kaasa vastavad vahendid, et sõiduki ukse avamine ja mootori käivitamine toimuks võimalikult kiiresti. Üldjuhul lõhkusid vargad robustselt sõiduki juhiukse lukustuse ja seejärel käivitasid mootori kaasa võetud seadmetega. Kuigi peamine siht oli Jaapani ja Korea autode varastamine, olid neil kaasas ka seadmed teiste Euroopas toodetud sõiduki varastamiseks. Sellest, et vargad olid hästi ettevalmistunud ja võisid tegutseda ka nii-öelda käigu pealt, andis kinnitust see, et neil oli kaasas mitu võltsitud Valgevene tehnilise passi blanketti, printer ja sülearvuti.

Kogutud andmed erinevates kriminaalasjades andsid aluse seostada mehi mitmete sõidukite vargustega Lääne- ja Lõuna-Eesti piirkonnas ning alates selle aasta veebruari lõpust algas töö nende kinnipidamiseks.

Ihar ja German peeti kinni tänavu 16. aprillil Tõrvas, kohe peale seda, kui nad olid varastanud järjekordse sõiduki.

Kuna varaste käitumine on sellistel juhtudel alati ettearvamatu ja nad võivad järsult muuta oma liikumisteid, siis toimus isikute kinnipidamine Lääne, Lõuna ja Põhja prefektuuri ja keskkriminaalpoitsei ühiste jõududega.

Pärnu maakohus mõistis kokkuleppemenetluses meestele 3-aastase vangistuse, millest tuli reaalselt ära kanda 4 kuud ja ülejäänud vangistus jäi tingimisi 4-aastase katseajaga. Lisakaristusena kohaldati mõlemale 10-aastane riiki sissesõidu keeld. Samuti konfiskeeriti meeste kasutuses olnud sõiduk. Juba varem mõisteti meeste tegevusele kaasaitamises süüdi 45-aastane Larysa, kes sai karistuseks 2-aastase vangistuse 5-aastase katseajaga.

Selliseid põhjalikult ettevalmistatud autovargusi panevad Eestis peamiselt toime välisriikidest pärit kurjategijad, seetõttu on prokurör Helga Aadamsoo sõnul oluline osa karistusest just riiki sissesõidu keeld, mis tagab selle, et nad ei saa enam siia oma tegusid toime panema tulla. „Siiski ei välista see kahjuks võimalust, et uued kurikaelad tulevad siia õnne proovima ja seetõttu tuleb valvel olla nii politseil kui autoomanikel,“ lisas Aadamsoo.

„Sarnaste juhtumite puhul on inimestel väga raske oma vara kaitsta, kuna kõike ei saa ju endaga kaasas kanda. Selle kriminaalasja puhul saame rääkida konkreetselt ka kaaskodanike tänuväärsest käitumisest ja täname seda inimest, kellel oli julgust sekkuda otseselt varaste tegevusse, kui nad järjekordset sõidukit välja vaatasid.“ ütles Schvede.