Uuring: vargad kipuvad uuesti vargile
Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja -analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Söödi sõnul mõistetakse Eestis igal aastal kuritegudes süüdi Paide linnatäis inimesi ehk ca 10 000 isikut, lisaks satub teist sama palju inimesi õiguskaitse huviorbiiti.
„Vanglasse saadetakse aastas ca 2500 kurjategijat ehk sama palju inimesi kui elab näiteks Narva-Jõesuus,“ lausus Sööt. „Antud uuringu eesmärk oli välja selgitada, kui paljud nendest süüdimõistetutest ja kahtlustatavatest hiljem uue kuriteo sooritavad ja mis neist üldse edasi saab, sest senini puudus meil sellest täpne ettekujutus.“
„Kokkuvõtvalt võib öelda, et meie korduvkuritegevuse näitajad ei erine olulisel määral teistest riikidest,“ rõhutas Sööt. „Nii Eestis kui välismaal on näiteks kõige retsidiivsemad varavastaste ning kergemate vägivallakuritegude eest süüdi mõistetud, samas kui kõige vähem panevad uusi kuritegusid toime seksuaalkurjategijad ning tapjad.“
Analüüs näitas, et veerand kurjategijatest, kes on saanud kriminaalkaristuse, v.a vanglakaristuse, sooritab aasta jooksul uue kuriteo. „Vanglakaristuse saanute puhul on see näitaja poolteist korda kõrgem ehk 40 protsenti. Kusjuures kõige halvemad on lood kurjategijatega, kes kannavad oma vangistuse lõpuni — nendest paneb aasta jooksul uue kuriteo toime peaaegu iga teine,“ selgitas Sööt.
Isikutest kes vabastatakse vanglast ennetähtaegselt elektroonilise valve alla sooritavad aasta peale vangistust uue kuriteo 20 protsenti. „Loomulikult ei saa neid numbreid omavahele päris üks-ühele kõrvutada, kuna elektroonilist valvet kohaldatakse süüdimõistetute puhul, kes ongi ühiskonnale vähem ohtlikud. Samas on selline alternatiiv vangistusele kindlasti õigustatud nagu ka näiteks üldkasulik töö, mille puhul on retsidiivsuse protsent lausa 11,“ ütles Sööt.
Uuringust selgus ka, et kurjategijad, kes vanglas õpivad ja töötavad leiavad vabanedes endale töökoha suurema tõenäosusega kui need kes vangistuse ajal millegagi ei tegele ning saavad seejuures 15 protsenti kõrgemat palka. „Pealegi panevad vanglas mittehõivatud suurema tõenäosusega toime uue kuriteo, vahe õppijate ja töötajatega on umbes pooleteistkordne,“ lisas Sööt.
Retsidiivsuse indikaatoriks oli uuringus isiku kahtlustatavana üle kuulamine pärast vanglast vabanemist, kohtus süüdi mõistmist või menetluse lõpetamist. „Seega tuleb meeles pidada, et kui me räägime uue kuriteo toimepanemisest, siis ei viita see juriidilisele hinnangule, kuna süüdimõistvat kohtuotsust ei ole tehtud. Tegu on lihtsustusega, mille eesmärk on parandada uuringu tulemuste mõistmist,“ sõnas Sööt.
Uuringu avaldamine sai võimalikuks tänu Euroopa Sotsiaalfondi toetusele, mille abil viidi 2009. ja 2010. aastal Tarkade otsuste fondi raames läbi projekt „Kurjategijate retsidiivsus Eestis ja retsidiivsusriski arvestamine menetlusotsuse valimisel ning karistuse määramisel.“
