ÜLEVAADE | Põgenemised Eesti vanglatest: 20 meest korraga putkas nii, et isegi hoiatusvalangud ei mõjunud! Osa neist võib-olla siiani vabaduses

 (64)
Eesti vanglatest on üritatud põgeneda läbi aegade, kuid mida aeg edasi, seda võimatumaks on see muutunud.
Eesti vanglatest on üritatud põgeneda läbi aegade, kuid mida aeg edasi, seda võimatumaks on see muutunudFoto: Andres Putting

25 aastat tagasi, ööl vastu 29. juulit, toimus Läti ajaloo suurim vanglapõgenemine, kui Jelgava vanglast põgenes korraga 89 kinnipeetavat. Kuigi nii rohkearvulist põgenemist pole Eestis olnud, on ka siin õnnestunud vangidel korduvalt trellide tagant välja murda ja seda väga leidlikult.

Kunagine Keskkriminaalpolitsei direktor ja endine poliitik Andres Anvelt kinnitas, et Eestis pole niivõrd massilist vanglapõgenemist, nagu 1994. aastal Lätis Jelgava linnas, nähtud.

"Läbi aegade on olnud küll mitmeid katseid ja väiksemaid põgenemisi, aga Eestis mindi suhteliselt kiiresti üle vanglasüsteemile, mis teeb põgenemise väga raskeks," selgitas kunagine Keskkriminaalpolitsei direktor ja endine poliitik Andres Anvelt. Nii massilist ja filmilikku vanglapõgenemist nagu 1994. aastal Lätis Jelgava linnas toimus, pole Eestis tema sõnul nähtud.

Delfi tegi eelmisel aastal ülevaate värvikatest vanglapõgenemistest Eestis.

Viimane jooksik tabati tänavu

Viimane tõeline vanglapõgenemine Eestis leidis aset kolm aastat tagasi Tallinna vanglas. Narkokuriteo eest süüdi mõistetud Aleksandr Suhotski ja varas Eduard Mihhailov suutsid lõhkuda aknatrellid ning pääsesid õue, kus neid aitas õnnelik juhus: kuna parajasti remonditi vangla välismüüri, ronisid vangid tellinguid pidi üle müüri ja kadusid rõõmsalt öösse.

Seotud lood:

Kui Mihhailov tabati ligi kaks kuud hiljem, 2015. aasta viimasel päeval, oli Suhotski rahvusvaheliselt tagaotsitavana kuni tänavu juunini jooksus. Mees tabati Peterburis pärast seda, kui kohalikud kriminaaljälituse töötajad pidasid teda kahtlaseks ja otsustasid tema dokumente kontrollida.

Aleksandr Suhotski Foto: Politsei

Viis aastat varem, 2010. aastal õnnestus oma kambrist edukalt põgeneda noorel vägistajal Ruslan Villonenil, kes istus praeguseks ammu suletud Murru vanglas. Väidetavalt tahtis 20-aastane uljaspea lihtsalt näha, kas tal õnnestub vanglast põgeneda, ja oma üllatuseks oli ta edukas.

Mees kangutas lahti oma kambri akna ees olevad trellid, ronis ämblikmehena mööda seina kambriploki katusele ning harutas lahti okastraadist piirde. Lõpuks õnnestus Villonenil madratsist tehtud köiega laskuda välismüüri taha maapinnale. Mehe põgenemine avastati alles hommikusel loendamisel. Algas suur operatsioon mehe tabamiseks, kuid veel enne, kui see täistuuridel käima sai, ilmus põgenik ise vanglasse tagasi.

Ruslan Villonen

Värvikad 90ndad

Kõige värvikamad põgenemised Eesti vanglatest toimusid 1990. aastate suurel segadusteajal. Näiteks põgenes 90. keskel Viljandi noortevanglast seitse noormeest, kes põgenedes tekitasid valvurile ja velskrile raskeid kehavigastusi. Lausa sedavõrd raskeid, et mõlemad vanglatöötajad viidi kriitilises seisus haiglasse.

1991. aastal põgenesid Murru vanglast tühjade tsemenditsisternide sees Mario Simuste ja Jüri Mosin. Postimees on kirjutanud, et viis kuud hiljem kohtus Vene miilits Eesti põgenikega Šeremetjevo lennujaama restoranis, kus mehed sõid musta kalamarja, kuid jätsid arve tasumata.

1996. aastal põgenes Tallinna-lähedasest Harju interneeritute laagrist 20 meest, keda ei peatanud isegi valvurite tulistatud hoiatusvalangud. Suurpõgenemine oli korralik meeskonnatöö: osa kinnipeetavaid hoidsid kinni kahte vanglaametnikku, teised lõhkusid samal ajal lahti laagri värava. Kahes laagri vahitornis viibinud valvurid nägid põgenemist pealt ja üritasid seda tõkestada mitmete automaadivalangutega, kuid sellest ei hoolinud keegi.

Politsei alustas põgenike tabamiseks suurt operatsiooni. Blokeeriti Tallinna viivad teed, tänavale saadeti nii ajateenijad kui politseinikud, rääkimata K-komandost ja sisekaitse operatiivrügemendist. Esimesed ärajooksjad tabati pea kohe, teised ühe- ja mitmekaupa mõne aja pärast. Kas lõpuks tabati kõik mehed või jõudis mõni õnnelik ka üle piiri pageda, ei õnnestunud Delfil lõpliku kindlusega välja selgitada.

Samal aastal põgenes keskvanglast õhkkütte kanali kaudu neli meest, kes istusid kõik ühes kambris. Üks põgenejatest, mõrva eest süüdi mõistetud Anatoli Fortuna lasti hiljem Lasnamäel maha.

Loe veel

2003. aastal põgenes Murru vanglast väljapressimises süüdi mõistetud Ander Sagadi, kes seejärel võttis ühendust ETV ajakirjaniku Vahur Kersnaga ning esines saates "Pealtnägija", kus väitis, et ta pole ühtegi kuritegu toime pannud. Varsti pärast seda sai politsei ta kätte ja viis vanglasse tagasi.

2004. aastal põgenesid Murru vanglast furgoonautodele laaditud suitsahjude sees mõrtsukad Roman Jantšuk ja Dmitri Retunkov. Mehed saadi siiski peagi kätte.

2008. aastal põgenes meditsiiniautost varas ja paadunud röövel Alex Puškin, keda viidi parajasti Tallinna vanglast Maardus asunud vanglate haiglasse. Vana-Narva maantee raudteeülesõidu koha juures murdis mees autost välja ja kadus. Kadus sedavõrd õnnestunult, et teda pole tänini tabatud ning mees figureerib Interpoli tagaotsitavate nimekirjas.

Alex Puškin Foto: Politsei

Luhtunud katsed

Läbi aegade jooksid mitmete vangide põgenemiskatsed ka nurjunud.

Klassikasse kuulub üks värvikas põgenemiskatse aastast 2007. Tolle aasta märtsikuu pärastlõunal hakkas Murru vanglas tööle signalisatsioon, mis näitas, et maapinnas on mingi vibratsioon. Valvurid otsisid vangla läbi, kuni ühe trepi alt leiti metallvõre, millest oli tükk välja saetud ja ette tagasi pandud. Võre tagant leiti lausa 15-meetrine tunnel, kust tiriti välja kaks meest: eluaegset vangistust kandev politseinikutapja Nikolai Mitjanin ja kaks inimest tapnud Juri Kramskoi.

Mõrvarid olid tunneli uuristamiseks kuskilt hankinud ka abivahendid - kangi, lühikese varrega labida ja isetehtud lambi. Paraku oli ettevõtmine juba ette nurjumisele määratud, varsti oleks meestele ette jäänud betoonsein, millest läbi nad poleks pääsenud.