ÜLEVAADE | Möödunud aastal tabati kaks Vene spiooni, karistuse said viis riigivastast

 (58)
ÜLEVAADE | Möödunud aastal tabati kaks Vene spiooni, karistuse said viis riigivastast
Kollaaž: eelmisel aastal süüdimõistetud luurajad.Raepress, vkontakte, Kaitsepolitseiamet, Facebook

Kaitsepolitsei aastaraamatust nähtub, et mullu mõisteti süüdi viis riigivastase luure kogumisega tegelenud agenti. Kaks neist samal aastal ka tabati, kolm said kahtlustuse juba 2018. aastanumbri sees.

Värskeima kapo poolt avaldatud nimena tuleb välja elektrikuna töötanud Eesti alaline elanik Sergei Kondrat, kes nüüdseks juba pea aasta trellide taga veetnud.

Kondrat on praeguseks 50-aastane Venemaa kodanik, kes oli Venemaa kindralstaabi peavalitsusega (GRU) salajast koostööd teinud juba 2006. aasta juulist, osaledes teadvalt Eesti Vabariigi julgeoleukule vägivallata kahjustamisele suunatud agentuur-operatiivtöös, nähtub aastaraamatust.

Kondrati tegevus seisnes selles, et kogus teavet riigikaitseliste ja elutähtsat teenust tagavate objektide kohta. Elektrikuna töötamine tuli teabe kogumisel vaid kasuks, märgib kaitsepolitseiamet.

"Tegu on kõneka näitega, et nüüdisajal Vene eriteenistuste huvi pälvimiseks ei pea inimesel olema ligipääsu riigisaladusele. Tihti piisab võimalusest temaga suhelda ja tema motiveeritusest koostööks," kirjeldab kaitsepolitseiamet.

Kondrati sotsiaalmeedias avalduv endine tööandja on teinud suuremaid töid mitmetes elektrijaamades, tootmishoonetes, ka tanklaketis.

Vähemalt 13 aastat kestnud koostöö GRU-ga lõpetas kaitsepolitsei koostöö möödunud aasta 5. mail ning juba pea neli kuud hiljem, 28. augustil sai mees viieaastase vanglakaristuse.

Seotud lood:

Süüdimõistmise järel Kondrati isik veel avalikuks ei tulnud - kohtuotsuses oli tema nimeks märgitud A.A. Kaitsepolitsei põhjendas isiku varjamist sellega, et Kondrati juhtumiga seoses on kerkinud uusi juhtlõngu, mille uurimine tema isiku avaldamine takistaks. Siiski otsustas kohtunik ühel hetkel nime avalikuks teha, mida pani tähele kodanik Kunnar Kukk, kes selle ka oma koduleheküljel avaldas.

Sergei Kondrat ei hoia end sotsiaalmeedias tagasi. Kuvatõmmis vKontakte lehelt

Eesti Ekspress kirjutas seejärel, kuidas Kondrati jälg sotsiaalmeedias näitab tema ideoloogilised seisukohad kiiresti ära.

"Ta võib füüsiliselt küll elada Eestis, aga vaimselt kuulub selgesti ühte teise maailma. Näiteks fotod, kus Kondrat poseerib relvadega. Teiste seas pilt, kus Kondratil relv käes, taustaks aga televiisor, mille ekraanil parajasti Vladimir Putin peab kõnet. Või kodused fotod, kus tõstetakse Vladimir Žirinovski liberaaldemokraatliku partei logo kandvaid klaase. Ja muu sellesse maailma kuuluv: irvitused Ukraina ja Balti riikide üle või Venemaa sõjaväe ülistamine," kirjutas Ekspress.

Ekspress kirjutab veel, kuidas valikest registritest jookseb läbi tema seos MTÜga „Relvastatud konfliktide ja sõjaväeteenistuse Eesti veteranide Liit „Võitlusvendlus“ “, kus ta on juhatuse liige.

See MTÜ on Kapo aastaraamatutes varasematel aastatel äramärkimist leidnud. Samuti on olnud Kapo huviorbiidis teine sama ühingu juhatuse liige Karl Paks, kes parteiliselt kuuluvuselt on keskerakondlane.

Tänaseks on see MTÜ kustutatud.

Reetur omade seast

Vladimir Kulikovit veel eelmise aasta aastaraamatus ei mainitud, sest kahtlustavana peeti ta kinni alles kaks nädalat enne aastaraamatu ilmumist. Tänavuses raamatus on temagi kohta väike lõik olemas.

Kulikovi näol on tegemist endise kaitsepolitsei teenistujaga, kes 90ndate alguses ka K-Komandos oli. Kaitsepolitseis töötas ta 2012. aastani, kes esiti keelebarjääri tõttu vallandati, kuid läbi kohtusaaga tööle ennistati. Siiski lõpetati 2012. aastal töösuhe lõplikult.

Sinisalu rääkis möödunud aastal, et Kulikov teadis töösuhete lõpetamisel väga hästi, et vene luureteenistus tema vastu huvi tunneb. "Tema puhul ongi väga kahetsusväärne, et ta seda teed läks. Ta teadis, et on huvi ja andis võimaluse seda ära kasutada," vahendas Eesti Päevaleht.

Peale politseiteenistust oli Kulikov olnud politseipensionil, mis on seotud tema 1994. aastal saadud vigastusega. Samuti tegeles ta džuudotreenerina. Esialgsetel andmetel hakkas Kulikov venelaste heaks tööle alles pärast kapost lahkumist. 90ndate üheks parimaks kapo teenistujaks peetud Kulikov pälvis 1998. aastal president Lennart Merilt Kotkaristi hõberisti teenetemärgi.

Uurimise algusjärgus ütles Sinisalu, et tõendite analüüsil ja hindamisel võivad ilmneda ka riigireetmise tunnused, kuid selleni lõpuks ei jõutud.

vladimir kulikov FOTO: Raepress

Tänavuses kaitsepolitsei aastaraamatus kirjutatakse: "Paneb muidugi nördima, et endine kaitsepolitseiameti teenistuja, olles vägagi teadlik Vene eriteenistuste ohust, allus värbamisele ja oli valmis koostööks. Õnneks ei kestnud see pikka aega."

Möödunud oktoobris saigi Kulikov viieaastase vangistuse Eesti vabariigi vastase suhte ja luuretegevuse loomise eest.

Kaitsepolitsei hinnangul kinnitab Kulikovi juhtum tõsiasja, et riigitöölt aastaid eemal olemine ei vähenda Vene eriteenistuste huvi isiku vastu. Kas Kulikovi pöördumises Eesti riigi vastu võib põhjus peituda selles, et ta oli riigi peale solvunud, Sinisalu mullu kinnitama ei tõtanud.

Kaitsepolitsei hinnangul on solvumise motiiv viinud varem riigireetmiseni Herman Simmi, kes Sinisalu sõnul tundis, et ta mitte millegi pärast kaotas politseiameti peadirektori koha, ning see tekitas temas kibestumust, mida vaenlasel oli loomulikule edevusele ja tähtsusevajadusele rõhudes kerge ära kasutada.

Kapo pressiesindaja Harrys Puusepa mullusest kommentaarist ilmnes, et ilmselt lõi FSB Kulikoviga kontakti Venemaal ning kallutas teda Eesti vastu töötama.

"Oleme aastaid rääkinud, kui suured ohud on nendel inimestel, kellel on riigisaladuse luba, õigus riigisaladust käidelda või on see varem olnud. Oleme soovitanud neil inimestel Venemaa külastamisest hoiduda. Sellega on suured riskid ja selle juhtumi puhul need riskid ka realiseerusid," sõnas mullusel aastaraamatu esitlusel, kus Kulikovi saaga avalikustati.

Riigireeturid omade seast

Kolmest mullu karistuse saanud, kuid tunamullu tabatud riigivastasest tegelasest kaks on pälvinud eriliselt laia tähelepanu nii Eestis kui ka välismeedias. Need on riigireetmise toimepanekul kaitseväe peastaabis töötanud Deniss Metsavas ja tema isa Pjotr Volin.

Metsavas ja Volin abistasid GRU-d Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses ning kogusid ja edastasid Venemaale vastavalt sealt saadud ülesannetele asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud ja salastatud teavet Eesti Vabariigi riigikaitse, kaitseväe, Kaitseliidu ja sõjaliste liitlaste kohta.

"Kindlasti oli see kohtuotsus märgilise tähendusega, kuna Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest alates ei olnud Eestis kaitseväe ohvitseri riigireetmise eest süüdi mõistetud," rõhutas kaitsepolitsei aastaraamatus.

Metsavas töötas GRU heaks üle kümne aasta. GRU alustas Metsavase värbamisega juba 2007. aastal ning järgnevate aastate jooksul abistas ta Vene sõjaväeluuret, kogudes asutusesisest teavet ja riigisaladusi, et neid GRU-le edastada.

Avameelses intervjuus The Atlanticule kirjeldas Metsavas, kuidas temas elas aastaid kaks inimest ja kuidas ta Eestis elava venelasena soovis sulanduda Eesti ühiskonda, astudes kaitseväkke, mis tal kõvasti integreeruda aitas. "Ma ei teadnud isegi Eesti hümni sõnu," rääkis Metsavas oma noorukieast.

Eesti sõjaajaloolane Igor Kopõtin rääkis dokumentaalis, kuidas Metsavase liitumine Eesti kaitseväega oli venelaste integreerumise sümboliks. „Metsavase karjäär näitas, mida võivad venelased saavutada, kui õpivad eesti keelt,” ütles ta. „Inimesed usaldasid teda.”

Siiski viis suure eduloo kuristikku üks intsident, mille varjamine eeskujulikule integreerujale saatuslikuks sai.

"Läksin Venemaale sugulastele külla. Läksime klubisse, kus veetsin aega ühe tüdrukuga. Järgmisel hommikul ärkasin üles ja ma pidin minema linna. Kui astusin majast välja, kaks tüüpi küsisid mult dokumendi ja süüdistasid mind selle tüdruku vägistamises," rääkis Metsavas.

Metsavas pandi fakti ette, et kui mees on valmis koostööks, siis tema vastu süüdistust ei esitata. Värbajad olid valmistunud - tüdruk, kellega Metsavas eelneval õhtul aega veetis, oli valmis Metsavast vägistamises süüdistama. Nende koosviibimist tõendanuks turvakaamera salvestis.

Hirmus, et selle süüdistuse eest teda Venemaal 10-15aastane vangistus võib oodata, nõustus ta enda sõnul kõigega. Eestisse naasnuna ei juhtunud Metsavasega midagi, ent mõne aja pärast loodi kontakt ja Metsavas hakkas vaikselt infot lekitama. Teadmata on siiani, miks ta Venemaal juhtunud intsidendist kaitsepolitseid ei teavitanud.

Kui Metsavas edutati Kaitseväe peastaapi, muutus tema informatsioon üha väärtuslikumaks. 2014. aasta kandis lähenes Vene luureteenistus Metsavase isale, Pjotr Volinile, sest kaitseväelastele oli seoses 2014 Venemaa agressiooniga Ukrainas kehtestatud Venemaa külastamise osas suuremad piirangud.

Vaja oli info vahendajat, kullerit. Nad üritasid teha kõikvõimaliku, et Metsavasega kontakt säilitada. Metsavase isast saigi siis infomuul Eesti ja Venemaa vahel.

Metsavas kirjeldab dokumentaalis ka oma vahistamise päeva. Ta ütles, et udu oli tol päeval nii paks, et ta vaevu nägi oma käsi. Tol hommikul läks tema poeg esimest korda uude lasteaeda. „Kui olin lasteaiast 200 meetri kaugusele jõudnud, peeti mind kinni ja arreteeriti. Ja nii algas uus periood minu elus,” rääkis Metsavas. Allolev video on Metsavase kinnipidamisest.


3. septembril 2018. aastal Metsavas ja Volin vahistati. Uurimisega kogutud tõendid olid veenvad ka süüdistatavatele ja seetõttu päädis juhtum kokkuleppemenetlusega. Mullu veebruaris tunnistas Harju Maakohus nad süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe sealt välja edastamises ning mõistis Metsavasele karistuseks 15 aastat ja 6 kuud ning Volinile 6 aastat vangistust.

Lihtne ohver Räpinast

Möödunud aasta märtsis mõisteti riigivastases vandenõus süüdi toona 31-aastane Dmitri Kozlov. Juba mulluses aastaraamatus kirjutati tema kohta minimaalselt, täna avaldatus pole temast peale nime ega pildi suurt midagi kirjas.

Küll aga kirjutati mullu, et FSB oli Eesti ja Vene topeltkodakondsusega Kozlovi värvanud salajasele koostööle eesmärgiga hankida muu hulgas teavet politsei- ja piirivalveameti lõuna prefektuuri tööpiirkonda jäävate piiri valvamisega seotud hoonete, töötajate, sõidukite, tehnika ja piirivalvamisrežiimi kohta.

Kozlov võis Vene luureteenistuse huviorbiiti sattuda kahel lihtsal põhjusel - ta elas Räpinal ja oli kuritegeliku käitumismustriga.

dmitri kozlov, kozlov, dmitri Foto: kuvatõmmis facebookist, Facebook

Et piiriäärsete alade elanikud külastavad Venemaad sagedamini, on neil ka suurem oht sattuda FSB huviorbiiti. Nii ei pea värbajad kartma, et Eesti julgeolekuorganid neid vahele võtavad.

FSB agendil oleks aga veelgi mugavam, kui värvatav satuks visiidil olles seadusega pahuksisse. Nii saaks värbaja ohvrile läheneda juba jõupositsioonilt. Delfile pole teada, kas Kozlov Venemaal käies pahandust on teinud, kuid tema käitumismuster Eestis nähtub mitmetest kohtulahenditest.

Kozlov istus tegelikult Tallinnas vangis juba siis, kui ta riigivastases tegevuses alles kahtlustuse sai. Ta peeti kinni juba 2018. aasta 18. aprillis kahtlustatavana kupeldamises, grupiviisilises röövimises ja arvutikelmuses.

Neli kuud enne seda oli ta saanud süüdimõistva kohtulahendi korduvas kehalises väärkohtlemises, mille karistusest oli tal veel kandmata kümme kuud. Prokurör nõudis küll juba toona mehele aasta pikkust vangistust, ent kohtus jõuti kokkuleppele, et peale kaht kuud trellide taga võib ühe mehe vigaseks peksnud ja teise põlema pannud Kozlov ülejäänud karistusest tallele panna.

Vahi all olles olid aga Kozlovil varasemast maksmata trahvid salasuitsudega äritsemisega vahelejäämise eest. Kohus otsustas 2018. aasta augustil 1800 euro eest trahve asendada 44 päevase arestiga.

Viimatimainitud kaasusest jookseb välja veel kaks väga märgilist joont, mis arvatavasti soodustas Kozlovi värbamist FSB poolt. Trahvide maksmata jätmine viitab Kozlovi kehvale majanduslikule seisule ja salakaubavedajate FSB-sse värbamisest on kirjutatud ka kaitsepolitseiameti varasematest aastaraamatutest.

Topeltkodakondsusega Venemaa piiriääres elades ei olnud emakeelena vene keelt kõnelevale Kozlovile arvatavasti Venemaale reisimine samuti harukordseks sündmuseks. Mistahes ebaseaduslik piiriületus võimaldab aga FSB-l jällegi värbamise protsessi lihtsustada ja kuritegeliku taustaga isikute värbamine on pigem reegliks muutumas, sest nii on lihtsam kompromiteerida.

Kozlovile määrati möödunud aasta märtsis karistuseks kolm aastat ja kuus kuud vangistust.