TV3: Tallinna lahel harjutati reostustõrjet
Olukorda asus lahendama piirivalve koos partneritega Eestist ja Soomest.
Politsei- ja piirivalveameti merereostustõrjeteenistuse vanem Mart Käbini sõnul mängitakse läbi vägagi reaalne reostusjuhtum nii legendijärgse asukoha, aine kui ka kaasatud jõudude mõttes.
"Merereostuse kõrvaldamisel on määrava tähtsusega kiire ja ühtne tegevus, kuna sageli tegutsetakse rasketes ja muutlikes ilmaoludes. Samuti võib ajaga suureneda reostusala, mis omakorda nõuab suuremaid jõude olukorra lahendamisel ning toob kaasa kõrgemad keskkonnariskid. Iga-aastane ühisõppus on vajalik võimalike kitsaskohtade ennetamiseks reaalse reostusjuhtumi korral," ütles Käbin.
Politsei- ja piirivalveameti poolt olid õppusele "Puhas meri" kaasatud kaks piirivalvelaeva PVL-107 Kõu lekkiva tankeri rollis ja reostustõrjelaev PVL-202 Kati ning lennusalga lennuk. Veeteede Ameti poolt oli väljas reostustõrjevõimekusega laev EVA-316 ning Soomest kolm reostustõrjelaeva. Olukorra lahendamist juhtis politsei- ja piirivalveameti koosseisu kuuluv pääste- ja koordinatsioonikeskus JRCC Tallinn ning hõivatud on enam kui poolsada inimest.
Põhja-Eesti päästekeskuse ülesandeks õppusel oli suunata ja võimalusel tõkestada reostuse liikumist Aegna saare suunas ranniku-ja kaldapoomidega. Nendeks tegevusteks kasutati õlireostuse poomisüsteeme, maismaa õlireostuse varustusega konteinerit, uut töölaeva ning üht vanemat töölaeva ja üht päästepaati. Õppusel "Puhas meri" kasutatav reostustõrje tehnika on soetatud Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Iga-aastast reostustõrjeõppust "Puhas meri" on korraldatud alates 2001. aastast ning iga kord on osalenud ka rahvusvahelised partnerid. 2013. aastal peaks õppusega ühinema ka praegu Soome laevaehitustehases valmiv politsei- ja piirivalveameti multifunktsionaalne reostustõrjelaev, mis parandab oluliselt Eesti reostustõrjevõimekust. Laeva ehitamist rahastavad peamiselt Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.
