Kui kahel eelmisel aastal registreeris politsei pisut vähem kui 30 metsavarguse juhtumit aastas, siis tänavuse novembri keskpaigaks oli registreeritud juba 34 vargust. Turvafirma võttis analüüsi aluseks politsei- ja piirivalveameti avalikud andmed.

Nagu ka varasematelgi aastatel, on ka tänavu registreeritud enim metsavargusi just Harjumaal, kuid sagedasemate vargustega paistavad sel aastal silma ka Pärnu, Võru ja Lääne maakonnad.

Kasvanud on ka varguste kahjusumma: kolmel juhul neljast ületab varguse kahju 500 euro piiri. Viis aastat tagasi oli metsavargusi küll rohkem, kuid enamik neist jäid allapoole 500 eurose kahju piiri.

"Metsavargused pole ainult suuremad ja jultunumad, nagu näitas hiljutine suurvargus Hiiumaal, vaid ka sagedasemad," tõdes Rapid Security Eesti juht Vallo Põldma. "Neil, kes ütlevad et õhus on jälle 1990ndate lõhna, on kahjuks mitmes mõttes õigus."

"Linnadest väljaspool on kasvanud varastamine ka taludest, Järvamaal oli lausa traktoritest kütuse varastamise laine," rõhutas Põldma. "Kui hoovis ja garaažis aitab nähtav ja töötav valvesüsteem, mis ei maksa rohkem kui üks perepizza, vargaid väga hästi peletada, siis metsa ümber kaameraid panna pole realistlik - aitab vaid kogukonna tähelepanelikkus."

Põldma kinnitusel tasuks sama piirkonna metsaomanikel ja talunikel omavahel tihedalt suhelda ja ees ootavatest raietöödest ka üksteisele teada anda.

"Kui oma kandi metsamehed pole raietöödest märku andnud, äratab piirkonda ilmuv metsatehnika õigustatud tähelepanu," märkis ta. "Kui oma kandi metsaomanikke tunned, pole palju ka igasuguse raietegevuse puhul omanikule kõne teha."

Tänane Maaleht kirjutas, kuidas Hiiumaal aset leidnud sajandi metsavargus ootab kiiret lahendust. Kogu küla vaatas pealt, kuidas 94aastast vanainimest päise päeva ajal rööviti.

13. novembril sai politsei teate, et saarel on omaniku teadmata läbi mitme ettevõtte edasi müüdud Rootsis elavale 94aastasele naisele kuuluva metsa raieõigus. Nüüd vaadatakse iga metsatehnikaga ringiliikujat kui võimalikku röövlit.