Oma kuriteod pani Pohlak toime eelmise aasta novembris. 15. aprillil võeti peeti ta kahtlustatavana kinni ja on sellest ajast saadik oma elu taas trellide taga veetnud. Liitkaristusena mõisteti talle 3 aastat vangistust, millest ära tuleb kanda kaheksa kuud.

Tänaseks on tal üle poole sellest ära kantud ja välja peaks ta saama juba jaanuari keskel. Ülejäänud 2 aastat ja 4 kuud vangistus jääb tingimisi kohaldamata, kui ta ei pane kolme ja poole aasta jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli nõuded. Lisaks ei tohi mees tarvitada alkoholi.

Robert Pohlak on varem kandnud pikka vanglakaristust terve hulga kuritegude eest, millest kõmulisim oli 1993. aasta 26. augustil Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud plahvatuse korraldamine. Pohlak vabanes vanglast 2007. aastal enne tähtaega. Vanglakaristus ei parandanud aga Pohlaku suhet seadustega.

Kohus mõistis 2011. aastal Robert Pohlaku süüdi omavolis, kehalises väärkohtlemises ja ähvardamises ning mõistis talle koos tema varasema kandmata karistuse liitmisega kaheksa aasta, kolme kuu ja kolme päeva pikkuse vangistuse.

Kohus hindas toona Robert Pohlaku süüdistuse meeskannatanu vägistamiskatses ümber omavoliks ning hindas tema süüdistuse avaliku korra raskes rikkumises ümber kehaliseks väärkohtlemiseks,

Ähvardus ja vägivallaga nõudis Pohlak koos oma sõbraga 33-aastaselt mehelt väidetavate võlgade katteks üle 600 000 krooni. Kannatanu suhtes kasutati ka seksuaalalandusi ja sundi, mistõttu saigi Pohlak esialgu süüdistuse ka vägistmaiskatses.

Viimasest karistusest pääses Pohlak 2017. aastal tingimisi enne tähtaega.