Tööõnnetuses jala ja silma kaotanud Eesti ehitaja jäi Soome kohtus kaotajaks ja peab ise maksma 15 000 eurot

 (136)
Tööõnnetuses jala ja silma kaotanud Eesti ehitaja jäi Soome kohtus kaotajaks ja peab ise maksma 15 000 eurot
Foto: Karli Saul

Rängas tööõnnetuses raskelt viga saanud Eesti ehitaja kaotas Kesk-Soome kohtus protsessi ekskavaatorijuhi vastu, keda ta õnnetuse põhjustamises süüdistas.

Ehitusmees sai raskelt viga 2016. aasta novembris Jyväskyläs toimunud tööõnnetuses. Mees jäi betoonelemendi ja ekskavaatori kopa vahele, vahendab Iltalehti.

Õnnetuse tagajärjel amputeeriti täielikult mehe vasak jalg, parema jala liikumisvõime jäi püsivalt piiratuks ja parem silm jäi pimedaks.

Politsei uuris juhtunut ja prokuratuur otsustas 2018. aasta oktoobris süüdistust mitte esitada. Seejärel kaebas 1995. aastal sündinud ehitusmees ekskavaatorijuhi ise kohtusse. Ta nõudis 1964. aastal sündinud ekskavaatorijuhile rahatrahvi vigastuste tekitamise eest.

Objektil oli kombeks, et ekskavaatoriga tehti betoonalused stüroksist puhtaks ja kui ekskavaator läks mõnekümne meetri kaugusele teise aluse juurde, tulid töölised üheskoos aluse küljest eemaldatud stüroksit kokku korjama.

Saatuslikul päeval eraldus eestlane ülejäänud seltskonnast ja läks mingil põhjusel elemendi eemaldamisest tekkinud kaevandisse seal olnud stüroksi tükke kokku korjama.

Ekskavaatorijuht ütles, et arvas, et kõik töölised on kaevandist lahkumas.

Eestlase arvates oleks ekskavaatorijuht pidanud enne kaevandi juurde siirdumist ja kopaga aluselemendi kallale minemist mehed kokku lugema, tulema kabiinist välja olukorda kontrollima ja töö katkestama.

Kesk-Soome esimese astme kohus tegi otsuse eelmise nädala kolmapäeval. Eestlase süüdistuse lükkas kohus üksmeelselt tagasi.

Kohtu hinnangul ei saanud ekskavaatorijuhilt eeldada ühtki eestlase nõutud tegevust. Seevastu leidis kohus, et eestlane ise kaldus korduvalt kõrvale töötavadest, kui eraldus teiste ehitusjäätmete kogujate seltskonnast ja läks kaevandisse.

Kohtu hinnangul ei saanud ekskavaatorijuht märgata kaevandis olnud töölist ja tal ei olnud põhjust oletada, et seal keegi on.

Kohtu arusaama järgi püüdis ekskavaatorijuht oma parimate võimete ja kasutada olnud informatsiooni valguses veenduda, et ekskavaatori ohutsoonis ei ole töölisi. Kohus ei leidnud tõendeid selle kohta, et ekskavaatorijuht oleks tegutsenud hooletult ja tekitanud töölisele raske kehavigastuse.

Et eestlane kohtuprotsessi kaotas, kohustas kohus teda korvama ekskavaatorijuhile tekitatud ligi 15 000 euro suurused kohtukulud. Eestlane taotles kohtukulude tühistamist või alandamist, aga kohus leidis, et selleks ei ole põhjust, sest ekskavaatorijuhil oli õigus end põhjuseta kuriteosüüdistuse vastu kaitsta.