Möödunud aastal sai kohtulahendi kolm suurt rahapesuskeemi. Ühel juhul mõisteti pankrotihaldur süüdi selles, et oma ametipositsioonil olles omastas ta pankrotivõlgnike vara kokku summas enam kui 44 000 eurot ja pööras selle enda kasuks. Teisena toodid välja ühe viimaste aastate kõmulisima rahapesujuhtumi, mis sai lahenduse 12. märtsil 2014, kui Pärnu Maakohus andis süüdimõistva otsuse Marko Talvingu toimepandud rahapesu kuriteos suures ulatuses. Kokku konfiskeeriti 94 000 Inglise naela. Kolmandal juhul osteti kokku varastatud metallesemeid ning neid kokkuostu viies teeniti tulu 685 000 euro väärtuses.

Jätkuvalt on populaarsed phishingu-skeemid

Enamik rahapesu andmebüroo poolt õiguskaitseasutustele edastatud materjalidest oli 2014. aastal seotud arvutikelmustega ehk pettuse teel saadud raha edastamisega erinevate isikute kontodele, kus see erinevaid skeeme kasutades sularahas välja võeti. Arvutikelmustega oli seotud 25 edastust, neist 15 puhul oli rahapesu andmebüroo esialgse analüüsi kohaselt väljapetetud raha pärit Saksamaalt, kolmel juhul Itaaliast; Inglismaa, USA ja Horvaatiaga oli seotud kaks juhtumit ning Hollandiga üks juhtum.

Väljapetetud raha pesemiseks kasutatakse erinevaid lihtsamaid ja keerulisemaid skeeme. Näiteks kantakse raha esmalt kontodele, mille andmed on varem kuritegelikul teel saadud. Samuti ostavad kurjategijad konto andmeid raskes majanduslikus olukorras isikute käest, kes soovivad seeläbi raha teenida. Väljapetetud raha on kantud nii eraisikute kui ka juriidiliste isikute kontodele. Kõige lihtsamal juhul võtab kontoomanik ise oma kontole laekunud raha välja ja edastab selle kuriteo organiseerijale. Keerulisematel juhtudel "keerutatakse" raha erinevate eraisikute ja juriidiliste kontode vahel.

Raha võetakse kontodelt sularahas välja kas Eestis või naaberriikides, enamasti Lätis. Samuti on juhtumeid, kus sularaha võetakse välja vastavat teenust pakkuvate ettevõtete kaudu. Kui kontoomanik on oma konto ja pangakaardi kasutamise õiguse ise edasi müünud, võetakse kontodele pettusega saabunud rahalised vahendid välja juba kolmandate isikute poolt, kellel selleks aga õigust ei ole. Vastutus pettusega saadud raha edasikandmise eest jääb ka konto õigele omanikule, sest konto andmete müümine ei ole seadusega lubatud tegevus.

Aastal 2014 sagenesid juhtumid, kus phishingu teel ohvrite pangakontodele juurdepääsu saanud rahade kättesaamiseks kasutati isikuid, kellega võeti e-kirjade kaudu ühendust ja pakuti tööd. Tööpakkumised olid väga erinevad – alates välisriigi ettevõtte piirkondliku finantsjuhi ametikohast kuni reisikorraldajani. Kokkuvõttes lõppesid sellised juhtumid alati sellega, et varem või hiljem kanti nende isikute kontodele raha, mis paluti sularahas välja võtta ja rahasiirdamisettevõtte kaudu edastada välisriiki eraisikule.

Möödunud aastal tuvastati esimene phishing-tüüpi kuritegu, kus ohver oli välisriigi pangakonto omanik, kelle kontolt raha varastati ja mille kättesaamiseks otsiti foorumist bitcoinide vahendaja. Nimetatud vahendaja tegutses Eestis ja talle jäeti mulje, et raha kannab kontoomanik, kes soovib osta bitcoine. Raha laekumise järgselt teostati bitcoinide kanne nn ostjale.

Piiriülene sularahavedu

Rahapesu andmebüroo saatis 2014. aastal õiguskaitseasutustele edasiseks uurimiseks mitmeid materjale, kus esialgse analüüsi tulemusena leiti, et tegemist võib olla rahapesuga.

Näiteks olid ühte skeemi kaasatud Eesti, Läti ja Leedu ettevõtted, kes teostasid omavahel ülekandeid. Rahapesu andmebüroo analüüs näitas, et tegemist võib olla näiliste eksporditehingutega, mis võimaldavad riigilt käibemaksu tagasi küsida. Raha liikumine sai alguse ühest Eesti ettevõttest, kuhu see raha ringiga läbi naaberriikide ka tagasi
jõudis.

Samuti analüüsis rahapesu andmebüroo juhtumit, kus riigiametnik oli seotud fiktiivsete arvete esitamisega. Arvuliselt ei ole korruptsioonikahtlusega juhtumeid rahapesu andmebüroo menetluses palju, kuid kasvutendentsi on märgata.

Üks rahapesu andmebüroo poolt analüüsitud juhtumitest puudutas piiriülest sularahavedu. Perekond A tõi ebaseaduslikult Venemaalt sularaha ja ostis selle eest münte, mis viidi Venemaale müümiseks tagasi.

2014. a alustati esimene kriminaalasi terrorismi rahastamise uurimiseks rahapesu andmebüroo materjalide põhjal. Huvitava faktina võib veel välja tuua juhtumi, kus rahapesu andmebüroo poolt esitatud kuriteoteate põhjal alustati kriminaalasi tapmise ja omastamise paragrahvi alusel. Tõenäoliselt on maailmas vähe rahapesu andmebüroosid, mille finantsanalüüsi käigus ilmnenud asjaolud viitavad
võimalikule tapmisele.

Tööportaalid ja armastus internetis

Rahapesu andmebüroo hoiatab tööpakkumiste eest, mille tegelik eesmärk on suure tõenäosusega värvata inimesi rahapesuskeemidesse. Skeemi eestvedajad võtavad tööotsijatega e-posti teel ühendust ning pakuvad tööd välisfirmas. Tööotsijatele saadetakse inglise keeles korrektselt vormistatud töökirjeldus ja -leping. Pakutavate tööülesannete hulka kuulub tavaliselt oma pangakontole välisriigist laekuva summa sularahas väljavõtmine ja edasisaatmine mõnele eraisikule, reeglina Venemaale või Ukrainasse.

Rahapesu andmebüroole on teada mitmeid juhtumeid, kus tööotsija on sellise pakkumise vastu võtnud. Kõigil neil kordadel oli tegemist kuritegeliku rahaga, mis on saadud arvutikelmuse läbi. Rahapesu andmebüroo juhib tähelepanu, et sellise töö tegemine on süütegu ja karistatav.

Rahapesu andmebüroo hoiatab petturite eest, kes võtavad internetis kas sotsiaalvõrgustike või e-kirjade teel ühendust ja esitlevad end üksiku kirjasõpra otsiva inimesena. Kontakti tekkimisel suudavad manipulaatorid jätta endast äärmiselt positiivse mulje ja loetud nädalate jooksul on ohver veendumusel, et on leidnud hingesugulase või lausa elu armastuse. Tihti kasutavad petturid valesid fotosid ja profiile ning jätavad endast mulje näiteks kui Kesk-Aafrikas missioonil olevast USA armee sõdurist. Üldjuhul toimuvad suhtlemised e-kirjade või ka näiteks Skype’i teel, kuigi viimasel juhul väidetakse, et asutakse kehva leviga piirkonnas ja seetõttu ei ole võimalik videokõnet teha. Kui ohver tundub kurjategijatele juba "küps", mõeldakse välja legend ja palutakse raha. Näiteks väidetakse, et toimus õnnetus ja vajatakse väga kiiresti haiglaravi jaoks raha laenuks. Samuti võidakse raha paluda lühiajaliste finantsraskuste tõttu näiteks lennupileti ostmise jaoks, et Eestisse elama tulla ja ohvriga abielluda. Erinevaid legende ja usutavaid põhjuseid on piiramatult.

Rahapesu andmebüroo andmetel tegid 2014. aastal Eesti kohtud kokku 22 lahendit, mis jõustusid seisuga 1. jaanuar 2015. Rahapesu andmebüroo edastatud informatsiooni põhjal alustatud kriminaalmenetlustest jõudis 2014. aastal süüdimõistva kohtuotsuseni 12 kaasust.

Jätkuvalt on kõige sagedasemad juhud, kus isikud mõistetakse süüdi oma pangakonto või isikut tõendavate dokumentide kurjategijate käsutusse andmise eest või kurjategijate abistamise eest välismaal toimepandud arvutikelmustest saadud raha pangast väljavõtmisel . Rahapesu andmebüroo paneb kõikidele südamele, et sellistele tegudele kaasaaitamine on rahapesus osalemine ning kriminaalkorras karistatav.