Teadlikkus lähisuhtevägivallast kasvatab politsei väljakutsete arvu

 (72)
Koduvägivald LAVASTUS
Koduvägivald LAVASTUSFoto: Jaanus Lensment

Viimastel aastatel on suurenenud lähisuhtevägivallaga seotud politsei väljakutsete arv. Siseministeeriumi andmetel on väljakutsete arvu kasvu taga teadlikkus lähisuhtevägivallast.

Kui 2018. aasta esimesel poolaastal oli lähisuhtevägivallaga seotud politsei väljakutseid kokku 4282, siis selle aasta esimeses pooles oli väljakutseid 4993. Seega üle 700 väljakutse rohkem.

Veidi enam kui iga kümnes kuritegu on Eestis perevägivallakuritegu, millest omakorda kolmandik on seotud lastega. „Sellega on ühiskond jätnud kannataja rolli need, kelle eest me kõige rohkem hoolitsema peame, need, kellele me oma tuleviku rajame,“ rõhutas rahvastikuminister Riina Solman.

Siseminister Mart Helme esitles eile valitsuskabinetile tegevuskava aastateks 2019-2023, mille eesmärk on üle riigi rakendada Pärnu lähisuhtevägivalla pilootprojekti lähenemist ja tulemusi. „Politsei- ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja sotsiaalministeerium on aasta jooksul käinud pea kõigis maakondades (kokku 12), et aidata Pärnu õppetunde viia sisse lähisuhtevägivalla ennetustöösse,“ selgitas Helme.

Heaks kiidetud lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava on üks valitsuse tööplaani ülesandeid, mille valmimise eest vastutas siseminister ja mille koostamisse olid kaasatud sotsiaalminister, justiitsminister ja rahvastikuminister.

Seotud lood:

Pärnus kestis pilootprojekt 2017. aasta 15. detsembrist kuni 2018. aasta märtsi lõpuni. Projekti käigus tegid omavahel tavapärasest tihedamat koostööd politsei, ohvriabi, naiste tugikeskus, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, prokuratuur, kohus ja kriminaalhooldus.

Projekt näitas, et asutuste senisest kiirem omavaheline infovahetus ja koordineeritud tegevus kannatanute abistamiseks on võimalik ja vajalik. Pilootprojekti käigus pandi rõhku ohvrite kohesele nõustamisele, vägivalla all kannatanud kasutasid kriisikõne tegemise võimalust nii sündmuse vahetul toimumisel kui mõne aja möödudes.

Pärnu pilootprojekti süvaanalüüs kinnitas, et see lähenemine on vaja kasutusele võtta üle Eesti. „Nagu Pärnuski ilmnes, siis tihe asutustevaheline koostöö, kohene abi vägivalla all kannatajale ning vägivallatseja kodust eemaldamine, on parim viis vägivalla jätkumise lõpetamiseks,“ toonitas siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar. Tema sõnul ennetame selle lähenemisega korduvaid ja raskemaid juhtumeid.

Kommusaar loetles ka pilootprojekti järeldused, millele ehitati üles lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2019-2023:

1. Spetsialistide teadlikkust ja kompetentsust kannatajate aitamisel tuleb tõsta;

2. Vägivalla probleemi saab lahendada ainult asutuste koordineeritud koostöös;

3. Andmekvaliteet vajab parandamist kõikides valdkondades ning politsei on kasutusele võtnud uue infolehe vormi, mis aitab hinnata vägivallariski ja kannatanu vajadusi;

4. Lapsi kaitstes ja toetades tuleb lõhkuda vägivallaring;

5. Töös erisihtrühmadega (psüühikahäirega inimesed, eakad, sõltuvushäires jne.) tuleb kõigi asutuste spetsialistide teadlikkust tõsta.

Tegevust lähisuhtevägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks viivad läbi ministeeriumite esindajad, politseinikud, ohvriabi-, kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, naiste tugikeskuste spetsialistid, tervishoiuteenuse osutajad, prokurörid, kohtunikud, kriminaalhooldajad ja haridustöötajad.

„Me selgelt liigume oma eesmärkide suunas, kuna aina rohkem lähisuhtevägivalla all kannatajaid on nõus politseile esitatud andmeid edastama ohvriabile, mis omakorda aitab ennetada vägivallajuhtumite kordumist,“ ütles Veiko Kommusaar siseministeeriumist.

· 116 006 - Ohvriabi kriisitelefon

· 116 111 – Lasteabi infotelefon