Tartu maantee suuravariis kannatanud ringkonnakohtu otsust ei vaidlusta, juht läheb kuueks kuuks vangi

Tartu maantee suuravariis kannatanud leiavad, et tänane ringkonnakohtu otsus määrata avarii põhjustada Oliver Kobing reaalselt vangi on õiglane ning vaidlustada nad seda otsust ei kavatse.

"Kannatanud vaidlustasid maakohtu otsuse, kuna nende arvates oleks pidanud kohus sellise teo toime pannud inimese vähemalt mõneks kuuks ühiskonnast eraldama, st mõistma šokivangistuse," ütles Delfile vandeadvokaat Indrek Sirk.

Sirk lisas veel, et Oliver Kobing mitte lihtsalt ei põhjustanud liiklusõnnetust, vaid ületas lubatud kiirust rohkem kui kaks korda, sõitis punase tulega ristmikule ning oli ka joobes.

"Need on raskeimad liiklusnõuete rikkumised, mis sagedasti viivad liiklusõnnetuseni ka eraldiseisvana. Kobing ei ole kannatanute ees tegelikult kahetsust avaldanud ning ei ole mitte mingil viisil kannatanutele kahju hüvitanud või abi pakkunud. Ta on küll ühte kannatanut haiglas külastanud ning on kohtu ees avaldanud kahetsust, kuid see ei ole kannatanute hinnangul siiras," ütles Sirk.

Kannatanud taotlesid ringkonnakohtul hinnata ka väljamõistetud hüvitiste õigsust, kuid ringkonnakohus leidis, et hüvitised on õiglased. Kuivõrd mittevaralise kahju hüvitis määratakse kohtu õiglasel äranägemisel ning ka ringkonnakohus on asunud seisukohale, siis tuleb hüvitised lugeda õiglaseks.

Ringkonnakohus: maakohus jättis arvestamata süü suuruse
Tallinna ringkonnakohus tühistas tänase otsusega Harju maakohtu otsuse, millega mõisteti Tallinnas Tartu maanteel toimunud suuravarii põhjustaja Oliver Kobingile tingimisi karistus. Ringkonnakohus määras uue otsusega, et Oliver Kobingul kuulub mõistetud kahe aasta ja kaheksakuulisest vangistusest reaalselt ärakandmisele kuus kuud vangistust.

Ringkonnakohtu pressiesindaja teatas Delfile, et kohtu tänase otsusega tühistati Harju maakohtu 24. oktoobri 2016 aasta otsuse Oliver (eelmise nimega Gregor) Kobingule lõpliku karistusena mõistetud 2 aasta ja 8 kuulise vangistuse täielikult täitmisele pööramata jätmise osas.

Ringkonnakohus uue otsusega määras, et Oliver Kobingul kuulub mõistetud 2 aasta ja 8 kuulisest vangistusest reaalselt ärakandmisele 6 kuud vangistust.

Ülejäänud 2 aasta ja 2 kuuline vangistus jäetakse täitmisele pööramata, kui Oliver Kobing ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis täielikult arvestamata nii teost lähtuva süü suuruse kui ka osaliselt süüdlase isikut puudutavad andmed, kohaldades ebaõigesti materiaalõigust, mis tõi kaasa ebaseadusliku kohtuotsuse.

Materiaalõiguse väär kohaldamine andiski aluse maakohtu otsuse osaliseks tühistamiseks ja ringkonnakohtu poolt tühistatud osas uue otsuse tegemiseks.

Süü suuruse osas leidis kohtus tõendamist, et Oliver Kobing juhtis mootorsõidukit olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. Samuti eiras ta suurimat lubatud sõidukiirust, sõites liiklusrohkel tänaval 50 km tunnikiiruse asemel 103 km/ h. Ei peatunud keelava punase fooritule ees, asudes eelnimetatud kiirusel ületama reguleeritud ristmikku. Liiklusnõuete rikkumistega põhjustas ta ettevaatamatusest ühele isikule eluohtlikud tervisekahjustused.

Kolm isikut said õnnetuses raskeid kehavigastusi ja 9 inimest said kergemaid vigastusi, kusjuures osa neist olid lapsed. Seega pani Oliver Kobing toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud mitmele inimesele raske tervisekahjustus, leidis ringkonnakohus.

Päev varem ajas peaaegu alla jalakäija
Süüdlase isikut puudutavate andmete osas oli maakohus jätnud arvestamata, et Oliver Kobingul oli kehtiv väärteokaristus ja seda just liiklusalase rikkumise eest, mis oli toime pandud päev enne kuriteo toimepanemist. Nimelt ei andnud ta mootorsõidukit juhtides teed ülekäigurajal teed ületanud jalakäijatele, tekitades liiklusohtliku olukorra. Isiku poolt korduvast liiklusnõuete rikkumisest saab kohtu hinnangul järeldada tema allumatust kehtestatud korrale.

Seetõttu leidis ringkonnakohtu kolleegium, et antud juhul pole alust rääkida Oliver Kobingust kui õiguskuulekast noorest inimesest kuna ta on korduvalt seadnud liikluses ohtu teiste inimeste elu ja tervise.

Ringkonnakohus märkis, et nn šokivangistuse kohaldamine on mõeldav vaid isikutele, keda pole varem vangistusega karistatud, ehk siis varem karistamata isikutele, kelleks on ka Oliver Kobing. Nn šokivangistusega taotletakse eripreventiivset eesmärki isiku suhtes, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud. Seetõttu pidas ringkonnakohus põhjendatuks, et osa vangistusest peab kuuluma reaalselt ärakandmisele.

Otsusele võib esitada kassatsiooni riigikohtule 30 päeva jooksul.