"Ta tuli jala, enne minu maja puistas veel mitut elamist, kus ühes olid inimesed kodus," rääkis kohalik, kelle kodu päästis 16. veebruaril sissemurdmise eest valvekaamera ning selge märguanne valve all olevast hoonest. Sissemurdmiskavatsusega isik jäi aga kaamerapildile. Tema riietus viitab korralikule ettevalmistusele: sõrgkang käes, mask peas ja seljakott seljas. Tõenäoliselt oli eesmärk varastada just pisemaid, kuid hinnalisemaid asju: näiteks akulaadija, akutrelli laadija, tööriistakomplekt, sularaha.

Sissemurdmiste ja varguste laine Kolga-Jaanis sai alguse aga aasta esimese päeva varahommikul, kui teatati kohaliku poe lõhutud aknast. Kaugemale pikanäpumehed ei jõudnud, kuid ometi suudeti lõhkumisega tekitada varalist kahju 244 euro ulatuses.

Järgmisel päeval said vargad kopsaka saagi, kui murti sisse kahte majapidamisse. Kolga-Jaani alevikus Apteegi tänava kortermaja lukustatud keldriboksist varastati Husqvarna võsalõikur - kahju suuruseks hinnati 705 eurot. Samal päeval teatati sissemurdmisest alevikus Viljandi maanteel asuvas töökojas, kust varastati neli valuvelge koos rehvidega ja kaks Metabo ketaslõikurit. Kahju suuruseks hinnati 300 eurot.

Sularaharöövi käigus vigastati eakat meest

Töövõitudest ajendatuna või juhusliku kokkusattumusena ei lasknud järgmine sissemurdmine end kaua oodata. 4. jaanuari öösel kella poole ühe ajal öösel tungisid kolm võõrast meest Kolga-Jaani vallas Kaavere külas asuvasse lukustamata majja. Üks kelmidest ründas voodis maganud 76-aastast meest ning nõudis talt vägivalda kasutades sularaha. Samal ajal otsisid teised kaks meest majas asuvatest kappidest rahakotti, paisates segamini mehe isiklikke asju. Kuna kannatanul kodus sularaha ei olnud ning ka rahakotti ei suudetud leida, istusid pikanäpumehed sõiduautosse ning lahkusid teadmata suunas.

Jaanuari lõpus muutusid vargad taas aktiivseks: 28. jaanuaril varastati Kolga-Jaani alevikus - taaskord Apteegi tänavalt - maja keldrist motorolleri juppe. See tekitas kahju 100 eurot.

Sissemurdmised jätkusid ka veebruaris. Ööl vastu 16. veebruari murti Kolga-Jaani vallas Järtsaare külas sisse garaaži, kust varastati Telwin akulaadija, Makita akutrelli laadija ja tööriistakomplekt. Kui suure summa eest varalist kahju tekitati, on väljaselgitamisel. On teada, et samal ööl prooviti nii Järtsaares kui ka Kolga-Jaanis veel kahte majja sisse murda. Neid juhtumeid politseis registreeritud ei ole, kuid üks sissemurdmist üritanud mees jäi kaamerapildile.

Samal öösel murti Kolga-Jaani alevikus W. Reimani tänaval sisse põllutehnika müügiga tegeleva Nordamus OÜ kontorisse ja õuel seisnud sõiduautosse Mercedes-Benz. Nordamus OÜ tegevjuht Aijar Kangus ütles Delfile, et õnneks nende juurest midagi varastada ei õnnestunud. Ettevõtte päästsid suuremast kahjust lukustatud ruumid ja turvakaamerad.

Kanguse sõnul on varguse arvatav toimepanija neile teada. "Sama isik on nii Kolga-jaanis, kui Karksi-Nuias vargil käinud," märkis Kangus, täpsustamata detaile. Suur sissemurdmistelaine on muutnud Kolga-Jaani elanikud väga tähelepanelikeks. Väikeses kohas teatakse oma inimesi ning kui õhtuti peaks mõni võõras auto ringi sõitma ja asi tundub kahtlane, helistatakse politseisse. Kohaliku sõnul näeb politseid Kolga-Jaanis küllaltki harva.

Mõned päevad pärast vargusi Kolga-Jaanis puistati nelja hoonet Karksi-Nuias. 18. veebruaril nelja erineva eramu kõrvalhoonetesse sisse murdnud varasta saagiks langes murutrimmer ning saag.

Vaata varguste asukohti kaardilt:

Politsei loodab kohalike elanike abile

Politsei sõnul on uurijad igalt vargussündmuskohalt kogunud kõikvõimalikku infot ja tõendeid ning kontrollimisel on mitmeid erinevaid versioone teo toimepanijate väljaselgitamiseks.

"Praegusel hetkel ei ole kellelegi kahtlustust esitatud, kuid politsei töötab jätkuvalt selle nimel, et kuritegusid toime pannud isikuid kindlaks teha ning kätte saada," sõnas Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Ivo Kralle. Politsei sõnul suurendati nimetatud piirkonnas patrullide liikumist märkamaks kahtlast liikumist ning tabamaks kahtlaseid isikuid.

Praegusel hetkel ei ole kellelegi kahtlustust esitatud.

Lisaks koostööle kohaliku omavalitsusega loodab politsei ka kohalike elanike toele ning operatiivsele infovahetusele.

Kralle sõnul tuleb sageli ette, et mitme varguse taga on ühed ja samad inimesed. "Ja mida rohkem politseil informatsiooni on, seda kiiremini saab vargad vastutusele võtta. Juhul, kui avastate, et teie majja on sisse murtud, seal laamendatud ja tõenäoliselt ka midagi varastatud, siis ei tasu hakata sündmuskohal usinalt korda looma, vaid teavitada sellest kohe politseid. Koristama asudes võivad hävida mitmed olulised jäljed ja juhtlõngad, mille olemasolu politsei tööd hõlbustaks," märkis Kralle.

Kuidas oma kodu kaitsta?

Oma vara kaitsmiseks soovitab politsei jätkuvalt hoida elumajade ja kõrvalhoonete uksed ja aknad lukus, seejuures oleks mõistlik vanad lukusüsteemid vahetada kaasaegsemate ja turvalisemate vastu. Viimatised vargusjuhtumid Kolga-Jaanis on näidanud, et vargad on muutunud järjest nahaalsemaks ning vaatamata lukkudele ja riividele murravad nad neist ikka läbi. Kuigi uksed ja lukud ei pruugi alati kurikaela takistada, siis korraliku luku või tugevate uste lõhkumine pikendab ja raskendab kurikaela eesmärgini jõudmist. Samuti saab eramajade juurde paigaldada liikumisanduriga valgustid, mis vargal tegutsemise ebasoodsaks muudavad. Vastavalt võimalustele võiks mõelda ka valvekaamerate paigaldamisele või neljajalgse "valvuri" peale, kes majaümbrusel silma peal hoides võõrad oma kohaloluga eemale peletaks. Kel aga juba on õuel valvekaamera, siis soovitame aeg-ajalt üle kontrollida selle üldise seisundi veendumaks, kas see ikka töötab ning soovitud suunda näitab.

Kõik, mis kallis, see silma alt ära.

Kaamerasilma kõrval on üheks tõhusamaks viisiks oma vara kaitsel ka naabrivalve – kus tegijaid, seal nägijaid. Ühelt poolt peletavad kõrvalised inimesed oma kohaloluga vargad eemale. Teisalt on nad varguse aset leides politseile tunnistajateks, kellelt tihti kaalukaid juhtlõngu edasiseks uurimiseks saadakse. Mõne kahtlase isiku tundemärgid, sõiduki kirjeldus või suisa registreerimisnumbri ülesvõte võib saada hiljem kohtus oluliseks tõendiks kurjategija süüdimõistmisel.

Kõik, mis kallis, see silma alt ära - taoline reegel kehtib eriti aiatehnika, tööriistade, aga ka õuele jäetud jalgrataste ja muu väärtusliku kohta. Õhtupimeduse saabudes ning kodust eemal olles tuleks need panna kohta, millel sama kindel lukk kui kodulgi ees. Kaaluda võiks hinnaliste esemete märgistamist, sest kui politsei varastatud esemed leiab, on teil suurem võimalus need kiirelt tagasi saada. Ühtlasi raskendab see kurjategijal varastatu edasi müümist. Kelle valdusest aga midagi kaotsi on läinud, neil tasuks aeg-ajalt ostu-müügiportaalides müüdaval kaubal silm peal hoida, sest on tõenäoline, et varas kokku kogutud kaupa ühel hetkel mingit pidi realiseerima hakkab. Sellist tegevust märganuna tuleks info politseile edasi anda.

Varguse ohvriks langemisel on väga oluline juhtunust politseile otsemaid teada anda. Kolga-Jaani piirkonnas toime pandud vargustest saab politseile vihjeid saata meiliaadressile louna@politsei.ee. Kohalike elanike tähelepanekud kahtlasest liikumisest, inimestest ja sõidukitest on oodatud piirkonnapolitseiniku telefonil 5037483 või e-mailil ivo.kralle@politsei.ee.