Vangla abijuhataja jättis hooletusse vangide õues viibimist ja puudumist puudutavate reeglite koostamise ja nendest kinnipidamise kontrollimise. Selle tõttu ei teadnud valvurid alati, mida täpselt tegema peavad, teatab Iltalehti.

2008. aasta kevadtalvel õnnestus eeluurimisvangistuses olnud eestlasel vanglast põgeneda. Tegemist oli esimese põgenemisega 2002. aastal avatud vangla ajaloos.

Lisaks vangla abijuhatajale süüdistati ametikohustuste täitmata jätmises ka viit valvurit ja vangla juhatajat. Vangla juhataja ja kahe valvuri vastased süüdistused lükkas kohus tagasi. Üks valvur jäeti karistamata, sest vangi põgenemise tõttu oli ta kaotanud oma õppekoha haridusasutuses.

Kaks valvurit said hoiatuse. Nad töötasid samas osakonnas, kust vang põgenes. Nad nägid, et vang puudub, aga oletasid, et tal on puudumiseks luba ja ei hakanud asja kontrollima.

Vang põgenes, ilma et õues jalutamist jälginud valvur seda näinud oleks. Turvasensor andis häire, aga valvekaameraid jälginud valvur ei märganud midagi tavalisest erinevat ja otsustas, et tegemist on valehäirega.

Osakonnas olnud valvur arvas, et vang puudub loaga, sest tema kongi kõrval olnud nimesilt oli ära võetud. Järgmisel hommikul arvas teine valvur sedasama ja ei andnud samuti häiret.

Vangi puudumine avastati alles järgmise päeva pärastlõunal, kui valvurid leidsid vanglamüürilt rippumas linadest tehtud köie. Vang oli roninud üle nelja müüri ja jooksnud oma teed.