Sõbra elusalt põlema panemises kahtlustatavatest üks pääses, teine saab süüdistuse

 (18)
Sõbra elusalt põlema panemises kahtlustatavatest üks pääses, teine saab süüdistuse
Foto: Argo Ingver

Juuni lõpus Tartumaal Kükitaja külas elusalt põletatud 16-aastase poisi mõrvas kahtlustatavatest noormeestest ühe suhtes lõpetati eelmisel nädalal kriminaalmenetlus. Juuli algusest kahtlustatavana vahi all olev Eduard Kask aga süüdistusest ei pääse ning asi jõuab peagi kohtusse.

16-aastase poisi elu võtnud tulekahju süütamisega seoses peeti esialgu kinni kaks noormeest - 22-aastane Rasmus ja 21-aastane Eduard. Viimane võeti ka kohe vahi alla, sest tema eelnevast elukäigust ja vahistamistaotluse aluseks olevatest kuriteo asjaoludest paistis välja eriline küünilisus teiste inimeste elu ja tervise suhtes.

Eduard Kask on vahi all siiamaani, ent 22-aastane Rasmus pääses kahtlustatava staatusest eelmisel esmaspäeval. Varasemate kuritegude puudumise tõttu ei taotlenud prokurör ka kordagi tema vahistamist.

"Edasise menetluse käigus vajab tema roll uuritavates sündmustes täpsustamist," ütles prokuratuuri pressiesindaja toona. Prokurör Maarja-Liisa Kõivu ütles Delfile täna, et kogutud tõendite põhjal selgus, et kuigi Rasmus viibis ka sündmuskohal, ei osalenud ta kuriteo toimepanemises.

"Seetõttu lõpetas politsei prokuratuuri loal teise kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse," kinnitas ta. Noormees pääses kahtlusaluse staatusest möödunud esmaspäeval ning on edaspidi protsessis tunnistaja rollis.

Nüüdseks juba viis pea viis kuud vahi all olnud 21-aastase Eduard Kase suhtes on uurimistoimingud samuti läbi viidud ning kriminaalasja materjalid on tutvustamiseks Kase kaitsjale, kes saab seejärel esitada taotlusi.

Seotud lood:

"Kui kõik vajalikud toimingud saavad tehtud, esitab prokuratuur kuriteos kahtlustatavale süüdistuse ja saadab kriminaalasja kohtusse," ütles Kõiv.

Tõenäoliselt jõuab asi kohtusse selle aasta sees.

Vale seltskond sai saatuslikuks?

Arvatavalt arvete klaarimise käigus elu kaotanud 16-aastane poiss hakkas Delfiga suhelnud sõbra sõnul vales seltskonnas liikuma pärast vanemate juurest väljakolimist.

Fotod Kükitaja küla sündmuskohast.

„Kui ta kodunt välja visati, hakkas ta vale seltskonnaga suhtlema,” ütles hukkunu sõber Delfile. Ta märkis, et probleemidest hukkunu ja kahe kahtlustatava vahel võis teada ainult kolmik ise. „Ta ei rääkinud teistega sellistest asjadest väga,” ütles sõber. Loe hukkunu konarlikust elukäigust lähemalt siit.

Nagu ka Delfini, jõudis politseile mõni päev peale õnnetust info, et arvete klaarimine võis toimuda 60-eurose võla pärast.

Samas jätkas politsei uurimist, kas arvete klaarimisel võis olla ka muid põhjusi peale rahalise võlanõude.

Mis juhtus?

30. juuni hommikul sai häirekeskus teate, et Tartu vallas Kükitaja külas põleb elumaja. Päästjate saabudes ulatusid leegid akendest ja katuseharjast välja. Süüdatud elumajast leiti kustutustööde käigus 16-aastase noormehe surnukeha.

Politsei tegi kindlaks ja pidas kinni kaks meest, keda kogutud tõendite põhjal oli alust seostada raske kuriteo toimepanemisega. Kohtuarstliku ekspertiisi hinnang tuvastas, et 16-aastane noormees oli enne põlengut veel elus.

Kogenud kurjategija on siiani vahi all

Varasemalt mitmel korral karistatud Eduard Kask vahistati ning tema vahi all olekut on kohus prokuratuuri taotlusel pikendanud kaks korda.

Eduard Kasel oli vahistamise hetkel neli kehtivat karistust, millest pooled kriminaalkuritegude eest.

Kaks aastat tagasi juulis mõisteti Kask Tartu maakohtus süüdi mitmes kuriteos. Temale süüks pandud paragrahvid näitavad, et toona 19-aastane noormees oli toime pannud vägivallakuritegusid, aga oli osa ka pätipundist, mis tegeles süstemaatiliselt sissemurdmiste ja vargustega. Nende tegevuste eest veetis ta trellide taga nädal vähem kui kaheksa kuud.

Märgiline on aga fakt, et kui ta oli poole ajast juba ära istunud ja tingimisi enne tähtaega vabastamist taotles, hindas kohus tema järgmise vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul 69-protsendiliseks. Võika arveteklaarimise kahtlustuseni kulus kolm kuud vähem kui kaks aastat.

Eduard Kask Eduard Kaski sotsiaalmeedia

Enne esimest vangistust sai Kask töövõimetuspensionit ja tarvitas enda väitel igapäevaselt alkoholi alates ajast, mil oli 16-17aastane. Tema kodune keel on vene keel ning eesti keele oskus polnud tal piisav, et jätkata õpinguid kutsekoolis, kuhu oli astunud peale põhikooli lõpetamist.

Viru vangla kahe aasta taguse iseloomustuse kohaselt ei hoolinud Kask oma tegude tagajärgedest ja käitus mõtlematult, hoolimatult ja impulsiivselt ning tal puudus emotsioonidega toimetuleku oskus. Kask keskendus enda heaolule, arvestamata negatiivsete tagajärgedega. Need vangla poolt edastatud iseloomustused olid suuresti põhjuseks, miks jättis kohus ta ennetähtaegselt vabastamata.

Kase positiivsete omadustena tõi kohus välja, et vanglas ei olnud teda distsiplinaarkorras karistatud ning vabaduses olnuks tal olemas töövõimetuspensioni näol garanteeritud sissetulek, aga ka elukoht.

Kui Kask eelmise aasta märtsis jälle vabaks meheks sai, möödus vaid kuu, kui tal käed jälle raudu löödi. Nimelt oli ta jälle hakanud süsteemaatiliselt varastama ja teiste inimeste peal vägivalda rakendama. Mullu mais saadetigi ta taaskordviieks kuuks vanglasse ning pääses sealt septembris tingimusel, et ei pane kahe aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu.

See aga ei seganud tal toime panna väärtegusid - tänavu aprillis sai ta 40 eurot trahvi avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Veel enne oma esimest vangistust 2016. aastal sai ta 700 eurot trahvi võimuesindaja solvamise eest. See moodustas ta ema sõnul veidi üle kahe kuu sissetuleku, mis oli tal töövõimetuspensioni näol.

Korra on Kase probleemset käitumist arutatud ka Tartu maakonna alaealiste komisjonis 2012. aastal, kui noormees oli 14aastane.