Sisejuurdlus: kokaiiniäris süüdistatav jalgpallur pääses põgenema ametnike puudulike teenistuskohustuste täitmise tõttu

Avalikkusest on läbi käinud fakt, et tunamullu narkokuritegudes süüdistavana kinni peetud jalgpallur Norman Kägo põgenes vahetult peale enda vahistamisotsust otse politseiametnike autost. Vähe on aga räägitud sellest, et juhtum tõi politseis kaasa ka sisejuurdluse, mis tuvastas, et Kägo pääses põgenema politseinike puudulike teenistuskohustuste täitmise tõttu.

On 2012. aasta 9. novembri õhtu. Tallinnas Endla tänaval asuvas Jazzi pesulas kohtuvad varem korduvalt narkokuritegude eest karistatud Tauno Laasme ning Nõmme Kalju amatöörmeeskonnas mänginud Norman Kägo. Laasmel on Kägole "häid" uudiseid. Nimelt on ta varem samal päeval saanud ligi 200 grammi kokaiini ning kavatseb nüüd sellest ligi 25 grammi Kägole anda. Mehed istuvad pesulas Laasme kolmanda seeria bemaris ning jutustavad, kui nende idüll järsku katkeb - kella 21.33 ajal lähenevad neile politseiametnikud. Laasme jääb rahulikult paigale, Kägo pistab aga jooksu. Mees tabatakse umbes 300 meetrit eemal.

Järgmisel päeval seisab Kägo aga juba kohtukulli ees ning kella 12.25 paiku teeb Harju maakohtu kohtunik otsuse Kägo vahistamise kohta. Kella 12.35 paiku alustab keskkriminaalpolitsei menetlusbüroo eriasjade uurija koos kolleegiga Kägo konvoeerimist Tööstuse tänaval asuvasse hoonesse edasiste uurimistoimingute tegemiseks. Oma hilisemates tunnistustes ütleb uurija, et Kägole asetati veel enne ametnike Škodasse toimetamist nõuetekohaselt ja etteasendisse käerauad.

"Umbes kella 12:25 ajal langetas kohtunik otsuse kinnipeetu vahistamiseks, mille järel kohtuhoones asetasin vahistatule ette asendisse peale käerauad, veendudes, et need on korralikult lukustunud. Käeraudu peale pannes kinnipeetav ütles, et tal on valus, mille peale kontrollisin veel kord raudu ja ütlesin N. K`le, et „ole mees“ ja vajutasin raudu veel koomamale. Kohtunik ütles minu tegevuse peale, et ärgu ma kinnipeetavale haiget tehku. Tegemist oli Tšehhi käeraudadega," kirjeldas kolmas, kohtumajas Kägole käerauad peale pannud ametnik sisejuurdlusele antud tunnistustes.

Käerauad rippusid ühe käe küljes

Umbes kella 12.42 paiku jõutakse Liivala ja Pärnu mnt. ristmikuni, kus punane foorituli peatab sõiduki. "Olles sõiduki peatanud, olime foori taga seisnud mõned sekundid, kui kuulsin tagaistmelt äkitselt rahmeldamist ning käeraudade pealepanemisel tekkiva häälesarnast heli, samuti heli, mis tekib turvavöö avamisel," kirjutab uurija päev pärast Kägo põgenemist enda ettekandes keskkriminaalpolitsei menetlusbüroo juhile. Ametniku kirjelduste kohaselt õnnestus vahialusel autost välja rahmeldada ja joosta kõrvalistujapoolsest tagumisest uksest välja.

"Järgnesin N. Kägole joostes samasse suunda järele ning talle järgnedes panin tähele, et N. Kägol rippusid käerauad ühe käe küljes (minu mäletamist mööda parema käe küljes), st käerauad ei olnud enam nõuetekohaselt peal," kirjutab politseiametnik.

Ametniku edasiste tunnistuste kohaselt kaotas ta Kägot taga ajades mehe mingi hetk silmist ning andis seejärel koheselt juhtimiskeskusele intsidendist teada. Samuti edastas ta Kägo arvatava liikumismarsuudi, mis oli mööda Pärnu maanteed kesklinna poole ning asus kolleegiga piirkonda läbi otsima.

Uurijaga koos autos viibinud kolleeg lisab enda versioonis sisejuurdlusele, et pani autos mingi hetk tähele, et vahistatu askeldab midagi käeraudadega ja kuulis sel hetkel ka käeraudade kinnitamisele iseloomuliku heli, millele järgnes kohe ka turvavöö lahti tegemine.

"Seda märgates ütlesin tähelepanu pööramiseks sõna „Appi“ ning üritasin, olles ka ise turvavööga kinnitatud, takistada vahistatul lõplikult turvavöö avamist /.../ Mingil hetkel rüseluse käigus N. K`ga sain ma haarata kinni autost väljuma hakanud vahistatu seljas olnud jope kraest või kuskilt tal seljas olnud jope piirkonnast ja olin saanud avada ka oma turvavöö. Põgenemist alustanud vahistatu N. K tõmbas end aga väga tugeva jõuga minu haardest lahti ning hakkas autode vahel põigeldes jooksma kino „Kosmos“ suunas," ütleb teine politseinik tunnistusi andes. Uurija lisab veel, et märkas Kägo ka hiljem kino Kosmose juures ning kuigi uurija haaras relva järele ja hoiatas põgenejat, siis viimane pääses ikkagi pakku.

Kägo rääkis hiljem tunnistusi andes, et oli jooksnud niikaua, kuni ilmus välja Sõle tänava kandis kuskil garaažide lähedal. Seal palus ta õlut nautivatel töömeestel enda käerauad lahti lõigata lubades neile hiljem 20-30 eurot ja pudeli tuua. Edasi hankis Kägo kuskilt ehituselt enda sõnutsi jope (kuna enda oma oli ta tagajamise käigus seljast heitnud - toim.) ning uitas paar päeva mööda Veskimöldre kandis asuvaid metsatukkasid. Nälg ja kurnatus sundisid aga mehe välja tulema ning põgenemisest neli päeva hiljem ilmus mees ise koos kaitsja Monika Mägiga keskkriminaalpolitsei valvelauda.

Põgenemine tõi sisejuurdluse

Kuigi Norman Kägo on erinevalt mõnest enda kompanjonist endiselt kohtu all, alustas politsei-ja piirivalvameti sisekontrollibüroo põgenemisjuhtumi uurimiseks distsiplinaarmenetluse. Praeguseks on uurimine lõpule jõudnud ja see tuvastas, et politseiametnikud täitsid oma teenistuskohustusi puudulikult.

Eelkõige heitis sisejuurdluse kokkuvõte ette, et sõiduki üleandmisel eeldasid ametnikud ennatlikult, et lapselukk on sisse lülitatud ning keegi ametnikest seda reaalselt üle ei kontrollinud. Samuti eeldati vahistatu üleandmisel, et käerauad on piisavalt tihedalt kinnitatud, kuid ka see jäi üleandmisel-vastuvõtmisel kontrollimata. Kusjuures märkimist vajab ka veel asjaolu, et soodusasjaoludena märgiti sisejuurdluse kokkuvõttes, et politseiametnikud olid vahistatu hetkeks järjestiku tööl olnud üle 24 tundi, mille tõttu oli neil tõenäoline tähelepanu hajuvus ja üldine väsimus.

Kõike seda kokku võttes leidis sisejuurdlus, et politseiametnikud panid toime distsiplinaarsüüteo – teenistuskohustuste süüline mittenõuetekohane täitmine. Sellest hoolimata jäi politseiametnike ainukeseks karistuseks juurdluse kokkuvõtte teatavaks tegemine erinevatele politseijuhtidele ja asjaosalistele endile.

Mees põgenes läbi kohtumaja akna

Sarnaseid konvoeerimise käigus põgenevate vahistatude juhtumeid on aga viimasel ajal veelgi olnud. Näiteks põgenes mullu veebruaris Liivalaia tänaval asuvast kohtumaja teiselt korruselt läbi akna auto varguses kahtlustatav 28-aastane mees, kes oli kohtusse vahistamisele viidud. "Toona politsei selle isiku peal käeraudu ei kasutanud, kuivõrd vahistatul esinesid tasakaaluhäired, mistõttu raudus käed oleksid suurendanud riski, et vahialune kukub ja vigastab ennast," kommenteeris seda intsidenti PPA pressiesindaja Kaarel Kuusk.

Niisamuti õnnestus mullu detsembris 16-aastasel Vladimiril põgeneda hetkel, kui teda politseisõiduki juurest arestikambrisse toimetati. Mees tabati küll paar päeva hiljem, aga tema kinnipidamisel ründas Vladimir politseinikku noaga ja haavas viimast.

Eraldi statistikat politsei PPA esindaja Kaarel Kuuse sõnul vahialuste põgenemiskatsete üle ei pea, kuid hinnanguliselt saab need juhtumid mehe väitel ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Distsiplinaarsüüteo tuvastamisel on enamasti põhjuseks olnud aga justnimelt teenistuskohustuste puudulik täitmine.